27/09/2025
Värskes ajakirjas Keel ja Kirjandus kirjutab kultuuriloolise arhiivi juhataja Kristi Metste vennastekoguduse käsikirjadest, mis on hoiul Eesti Kirjandusmuuseumis.
📜Ainulaadne kollektsioon on väga mitmekesine ja selle kujunemislugu on põnev teekond antud teemaga tegelejatele.
Teemakohast lisainformatsiooni saab huviline lugeda lisaks Rudolf Põldmäe ülevaadetest „Vennastekoguduse säilinud käsikirjad”, „Elulookirjeldused lugemismaterjalina” ja teistest tema kirjutistest, kus enamasti on vaatluse all vennastekoguduse kirjalik pärand tervikuna.
Kristi Metste peatub artiklis pikemalt kultuuriloolise arhiivi käsikirjakogudel, mis sisaldavad vennastekoguduse materjale.
Teatavasti asutati Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA) Tartus Eesti Rahva Muuseumi (ERM) koosseisus 1929. aastal Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Ajalooseltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ja ERM-i enese arhiivikogude ühendamisel, et eri institutsioonide valduses olevaid arhiive paremini hallata ja nende kasutamist lihtsustada. Sellest tulenevalt moodustavad EKLA-s leiduvate vennastekoguduse materjalide keskse osa käsikirjad, mille kogusid 1910. aasta paiku ERM-i kaastöölised.
Omaaegseid säilituspõhimõtteid järgides on selle kogumi rahvaluulet sisaldavad käsikirjad antud hoiule Eesti Rahvaluule Arhiivi.
1930ndatel tegeles antud koguga Rudolf Põldmäe ning temast kujunes kauaks ajaks ainus selle valdkonna asjatundja Eestis.
👉Vennastekoguduse käsikirjakogus (f 252) on esindatud kõik vennaste käsikirjaliigid, vaimulikud tarbetekstid, nagu kõned, jutlused ja manitsused, lauluraamatud, elulood, aga ka apokriivaline lugemisvara ja trükis ilmunud raamatute ärakirjad. Suurem osa neist on tõlkelist päritolu, kuid on ka algselt eesti keeles koostatud tekste, enamik lõunaeesti keeles. Põldmäe hinnangul pärineb põhiosa vennastekoguduse käsikirju XIX sajandi esimesest veerandist.
👉Omaette rühma moodustavad vennastekoguduse arhiivis elulood, mida praegu on fondis 252 üle kolmekümne. Enamasti on need muust rahvusest vendade elulood, aga kogumis on ka kaheksa naise elulood. Neist üks, aastaga 1863 dateeritud käsikiri jutustab 4-aastasest tütarlapsest: „Lühhikenne tähhele pannemisse wäärt ellokäük üttest nelia ajastalissest Latsekessest nimmega Anna Maria Sundberg…”.
🧐Loe artiklit lähemalt siit:
https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/38873
📷 Vennastekoguduse käsikirjade hulka kuulub ka Mihkel Sarapuu „Ühe mehe elu lugu mödaminewast aasta saajast temast enesest üles kirjodetu” EKLA, Esimene leht Mihkel Sarapuu eluloost.
