Kuidadus Enfermagem

Kuidadus Enfermagem ENFERMAGEM É A ARTE DE CUIDAR Florence Ninghtingle
(1)

Olla Belun ba Kuidadus Enfermagem sira....Espera Ita Kondisaun Saudavel.!Ohin Loron Hakarak Halo Publikasaun oituan Kona...
02/10/2025

Olla Belun ba Kuidadus Enfermagem sira....
Espera Ita Kondisaun Saudavel.!
Ohin Loron Hakarak Halo Publikasaun oituan Konaba CPR ( CARDIOPULMONARY RESUSCITATION ) Ou Ita Bainbain hanaran Bomba Fuan.

Prosedur Ida nee Importante iha Ita Nia Moris Loron - Loron no Presiza atu Aprende Atu Nunee Hetan Vitima Ruma nebee Besik Ita Karik Bele Tulun hodi Salva Nia Vida,
Tamba Dala Barak Kuandu Ita Hetan Vitima Ruma Ita So hasai Mak Camera Hodi Halo Video no Publika.
Maibe Lolos Ita Sei Bele Tulun Hela Vitima Refere.

No Prosedur Ida Nee Ema Hotu Bele Halo Kuandu Hetan Ona Formasaun i laos Tenke Profissional de Saude.

Ho nunee Hau Halo Publikasaun Ida nee Atu Bele Hasae Ita Nia Kunesimentu oituan. Maske Simples Maibe Laos Ema Hotu Hatene Halo.

Entaun Mai Ita Lee Hamutuk.

SAIDA MAK CPR.?
CPR (Cardiopulmonary Resuscitation): Hanesan Tekniku ka Prosedur Ida husi Primeiru Socorros Emergencia Nian Neebe utiliza ho esforsu Tomak hodi Bele Tulun Vitima ou Kliente Ida Ho Maneiras Halo Compresaun ba Fuan Nebee Mak Para derepente ou ataque Parada Cardiaca no Respiratoria.

Prosedimentu Ida nee Faz Parte husi Apoiu Moris Baziku/Basic Life Support (BLS), Nebee Bele Aprende Husi Ema Hotu hotu Laos Deit Profissional da Saude Sira.

OBJETIVU HUSI CPR
Nia objetivu Mak atu Mantein Sirkulasaun Ran no Osijenio ba Iha Ita Nia Tesidus Sira, Liu - Liu Kakutak no Orgaun Vital Sira atu nunee Bele Funsiona Nafatin too hetan Ajuda Medika husi Profissional Saude Sira.

VITIMA SE MAK ITA Halo CPR.❓🫀
Laos Vitima ka Kliente hotu hotu nebee Hetan Moras ou Asidente hotu hotu Tenke Halo CPR.
Maibe So Vitima Sira Nebee mak Ho Parada CardioPulmonar ou Vitima Sira Nebee Fuan Para Derepente Bainhira Halao Hela Atividades, Jinastika, Viagem, Eskola, Nst.... Nebee Ligasaun Ho Corasaun i Pulmaun.

OINSA NIA PROSEDUR SERVISU CPR❓
Ita Sei utiliza Etapa D-R-S-A-B-C-

D (Danger): Assegura katak Fatin Nee Seguru ba Ita No Kliente Antes Hakbesik Aan Ba Atu Ajuda.

R (Responsiveness): Bolu No Fo Estimilasaun Pain iha Nia Musculos Trapessium Vitima Nian.
Se laiha Resposta, Signifika La Konsiensia/la Sadar.

S ( Send For Help ) : Husu Ajuda Urjente ba Ema Ruma nebee Besik atu Bele Kontaktu AMBULANCIA Ou Fasilidades Emergency ruma.

Ezamina Ninia Respirasaun : Ezame Vitima Sera que Nia Respirasaun Normal, La iha Respirasaun, Respirasaun Dala Ida ou Rua deit.
Ho Maneiras HAREE, RONA no SENTE.
HAREE : Ita haree Ba Movimentasaun Caixa Toraxica.
RONA : Iha Nia Inus
SENTE : Bele Kaer Nia Hirus Matan.
Se la Sente Buat Sira Komesa Dadauk Ona Halo Compresaun.

Depois De Ida nee Kontinua Kedas Ho Etapa Tuir Mai:
A (Airway): Loke Dalan iis, Depois De Halo Compresaun Ba Hirus Matan Halo Kedas Tekniku Manuver Head-tilt(Hanehan Nia Rentos Oituan), Chin-lift(hiit sae Nia Queixo) Atu Nunee Nia dalan Iis Nakloke hodi Sirkulasaun Anin Bele Efetivu.

B (Breathing) : Fo iis Ho Maneiras Habit Metin Vitima Nia Inus, Loke Nia Ibun no Huu iis Dala 2. I Tenke Fo Atensaun Katak Vitima Nia Hirus Matan Movimenta Duni, Signifika Anin Tama duni.

C (Compression) : Continuasaun Nafatin siklus Compresaun 30x no Huu iis 2x .
Atensaun Katak:
1. Compresaun Los (Ratio 30:2)
2. Compresaun iha 1/3 Externum
3. Compresaun Nia Klean/kedalaman 5-6cm
4. Compresaun Siklus 100x-1200x por Minutu.

BAINHIRA MAK CPR BELE PARA ❓
CPR Bele Para Bainhira:
1. Vitima Dada iis Espontaneus (Recovery Position)
2. Ekipa Apoiu Medica/AMBULANCE Too iha Fatin.

I Nota Katak
1. Ema Nebee Halo CPR Minimu nain 2, Atu Ajuda Malu.
2. Laos Vitima Hotu-hotu Tenke Halo CPR, So Ba Vitimas Sira Nebee Mak Fuan no Pulmaun Para Derepente ( Parada Cardiaca e Pulmonar).

Obrigado Wain 😊
Espera Bele Tulun Ita....

Hakerek Nain : Zhyo Silva

Publikasaun Ida nee Ita sei Aprende konaba Funsaun Aimoruk no ninia Utilizasaun Sira.💪🇹🇱Kliik iha Kada Imajen hodi Lee K...
11/01/2025

Publikasaun Ida nee Ita sei Aprende konaba Funsaun Aimoruk no ninia Utilizasaun Sira.💪🇹🇱
Kliik iha Kada Imajen hodi Lee Klaru Liu.

Bele Konsumu Tuir ida-idak Nia Kondisaun💪Espera Bele fo Vangajen
10/01/2025

Bele Konsumu Tuir ida-idak Nia Kondisaun💪
Espera Bele fo Vangajen

Olla Belun ba Kuidadus Enfermagem SiraOhin loron Ita sei Fahe Informasaun ba Malu konaba Virus HumanMetaPneumoVirus Iha ...
04/01/2025

Olla Belun ba Kuidadus Enfermagem Sira
Ohin loron Ita sei Fahe Informasaun ba Malu konaba Virus HumanMetaPneumoVirus

Iha Nasaun China Agora dadauk Rame Hela ho Moras HumanMetaPneumoVirus(HMPV)

OKKK...
Tuir Mai ita ba hatene Saida Mak HumanMetaPneumoVirus(HMPV).?

HMPV Mak Infeksaun virus nebee Kauza infesaun Sira iha Vias respiratotiu Alta (Hanesan Flu Sira) i bele mos Atake iha Vias Respiratorias Baixa/inferior. HMPV nee Mak Moras Musiman/Sezonal Ida nebee Akontese iha Tempu Bailoron no inisiu Primavera(udan monu Rai).

Tuir Informasaun nebee hetan husi Media balun katak depois Tama iha Tinan Foun Ida nee no iha Musim/tempu Malirin Nasaun China hetan Komfirmasaun no identifikasaun katak Afeta Moras HMPV maibe seidauk iha Numeru Kazu Moras Ka Mate nebee Fixu ruma nunee Nasaun China hahu Kria ona Protokolu Ida no Halo mos Teste Laboratorium ba Virus Refere .

KAUZA HMPV NIAN
HMPV Dala Wain Liu hadaet husi Ema Ida ba Ema Seluk Liu husi kontaktu Besik ho Ema nebee infektadu i sei transmite Liu husi Sekresaun Sira Hanesan ( Mear no Fani ).

Bele Kauza Mos moras iha Vias Respiratorias Superior no inferior iha Pasiente Sira ho idade hotu hotu. Maibe provavelmente Virus Ida nee Ateke maioria iha labarik Kiik Sira inklui Ferik Katuas Sira , no Ema hirak nebee ho Imunidades Fraku, posibilidade bele akontese Bronkitis, Bronkiolitis inklui Pneumonia,nst...

SINTOMAS SIRA HUSI HMPV MAK
1. Mear,
2. Fani
3. Isin Manaas,
4. Bee Doko,
5. Garganta laran moras,
6. Inus been,
7. Iis Badak(SOB).

OINSA IDENTIFIKA HMPV NIA DIAGNOSTIKU.?
Presiza hakbesik Aan ba Sentru ou postu de Saude nebee Besik itu nunee halo Ezaminasaun bainhira sente Sintomas Sira husi Virus HMPV, Iha neba Pesoal Saude Sira sei :
1. Haree sintomas sira
2. Halo Ezaminasaun Fiziku
3. Halo Ezaminasaun Komplementariu ( Raio -X no Teste Ran )
Depois de Ezaminasaun Sira nee Mak Pesoal Saude Sira foin bele halo identifikasaun No define Diagnostiku nebee Klaru i Komfirmadu tipu Virus HMPV Ida nebee Mak Kauza ba Individu refere.

MANEIRAS DE PREVENSAUN
Tamba Virus HMPV nee daet husi Ema Ida ba Ema seluk, nunee dalan nebee Mais Diak Liu Mak Evita kontaktu ho Ema seluk nebee infektadu ona ho Infeksaun Virus Refere hodi nunee labele hadaet tutan Tan.
Maneiras Sira seluk Mos Hanesan ho Moras COVID_19 ninian mak:
1. Fase Liman Beibeik
2. Iha Etika Fani no Mear
3. Hadook Aan husi Fatin Rame
4. Kuidadu Hygiene Pesoal
5. Uja Maskara
6. Halo Distansia Sosial
7. Konsumu dieta Nutritivu

I ba Ema hirak nebee Mak ho Comorbidity ka ho Moras EPOC, Asthma, CAP, Fibrose Pulmonar, Emfisema Ka moras Sira seluk iha Vias Respiratorias tenke ho medidas Preventivas nebee Mais Rigorozu hodi prevene nunee labele infektadu husi Infeksaun HMPV Tamba Sira nee iha Risku boot tebes.

Ita Nia Governu Mos presiza halo Vijilansia Maksimu.

I ikus liu Ita Hein Hamutuk Vaksinasaun husi Virus HMPV ninian.

Obrigado Wain
Espera Informasaun Sira nee bele Tulun Ita👏
KUIDADU SAUDE💪

Hakerek Nain : Zhyo Silva

𝗠𝗮𝗶 𝗜𝘁𝗮 𝗞𝗼𝗻𝗵𝗲𝘀𝗲 𝗦𝗮𝗶𝗱𝗮 𝗠𝗮𝗸 𝗠𝗼𝗿𝗮𝘀 𝗚𝗿𝗶𝗽𝗲MORAS GRIPENu'udar infesaun viral ne'ebé jeralmente kauza husi RINOVIRUS. Virus ne'...
02/07/2022

𝗠𝗮𝗶 𝗜𝘁𝗮 𝗞𝗼𝗻𝗵𝗲𝘀𝗲 𝗦𝗮𝗶𝗱𝗮 𝗠𝗮𝗸 𝗠𝗼𝗿𝗮𝘀 𝗚𝗿𝗶𝗽𝗲
MORAS GRIPE
Nu'udar infesaun viral ne'ebé jeralmente kauza husi RINOVIRUS. Virus ne'e tama iha ema nia isin liu husi ibun, matan, no inus. Virus ne'e espalha liu husi kabeen wainhira fani, me'ar, ou koalia.

Bele da'et mós liu husi kaer liman ho ema ne'ebé hetan moras gripe hafoin kaer ba matan, inus ou ibun.

SINTOMAS NO SINAIS
➡️Inus-been no inus metin
➡️Kakorok moras
➡️Me'ar
➡️Isin lolon tomak moras
➡️Ulun moras
➡️Isin-manas oituan
➡️Jeralmente ladún sente di'ak
Iha inísiu mosu inus-been ho kór mutin, liu loron 1 ka 2 inus-been sai mahar ho kór kinur.

RISKU ATU HETAN MORAS GRIPE
➡️Idade: labarik kiik no bebe iha tendênsa atu sofre barak liu moras gripe.
➡️Ema ne'ebé sofre moras krónika
➡️Fuma: fumadór no ema ne'ebé hela besik ho fumadór, iha posibildiade boot liu atu hetan moras gripe
➡️Klima/tempu: Moras gripe dala barak liu mosu iha tempu udan foin monu rai, ou iha momentu tranzisaun husi tempu udan ba bain-loron.

PREVENSAUN
1. Uza maskara karik besik ema ho moras gripe ou ba fatin ne'ebé ema halibur barak
2. Fase liman bebeik
3. Hemu be barak
4. Han hahan nutritivu
5. Deskansa tuir oras
6. Halo ezersísiu fíziku
7. Evita kaer matan, inus ou ibun karik liman seidauk fase
9. Hadook an husi fuma no konsumu alku
10. Halo desifesaun ba sasan sira

TRATAMENTU
1. Iha uma
☑️Hemu bee no jus ai-fuan
☑️Han hahan nutritivu
☑️Hakmumuk bee kahur ho masin karik garganta moras
☑️Suas be manas karik inus-metin
2. Wainhira sente sintomas hirak tuir mai, tenki ba fasilidade saúde
☑️ Bebé ne'ebé isin-manas (380) la tun
☑️ Bebé ne'ebé lakohi han, tanis bebeik, ou sente dukur bebeik
☑️ Bebé ne'ebé tilun moras
☑️ Bebé ou ema boot ne'ebé sente dada iis-boot

Kopia Husi PALACIO DA CINZAS

INFEKSI SALURAN KEMIH ( ISK )INFEKSAUN TRATU URINARIA (ITU )URINARY TRACT INFECTION (UTI)Olla Belun ba KUIDADUS ENFERMAG...
10/06/2022

INFEKSI SALURAN KEMIH ( ISK )
INFEKSAUN TRATU URINARIA (ITU )
URINARY TRACT INFECTION (UTI)

Olla Belun ba KUIDADUS ENFERMAGEM sira
Loron diakk ba Ita hotu
Espera ho kondisaun Saudavel hotu.
Ohin loron ita sei Aprende konaba INFEKSAUN TRATU URINARIA.
Liu husi publikasaun simples ida nee bele Fo benefesiu ba ita nunee halo kuidadus no prevensaun.

Mais antes de atu hatene Konaba infeksaun Tratu urinaria en primeiru ita tenke hatene Uluk SISTEMA URINARIA.

Sistema Urinaria katak sistema orgaun nebee ho nia funsaun atu halo produsaun ba urina ( mii ), Armazena no halo eskresaun ba urina.

ANATOMIA
Sistema Urinaria refere forma husi
1. Rins ( Ginjal ) Rua,
2. Ureter Rua ( Mangeira/dalan neebe liga husi rins rua ba bexiga),
3. Bexiga (mamiik),
4. Musculos sphincter no
5. Uretra(dalan hodi soe bee kiik nian, sai husi bexiga no termina iha liur).

DEFINISAUN

Infeksaun urinaria katak infeksaun nebee akontese iha Sistema urinaria nian hanesan mensiona iha leten ( husi rins too Uretra ) tamba akontesementu Microorganismu sira moris no multiplika aan nunee hamosu infeksaun.

TIPU Infeksaun urinaria
1. Tipu bazeia ba Lokalizasaun, mak hanesan;

Cystitis: infeksaun Tratu urinaria bawah/Baixa ( Bexiga
Pielonefritis : infeksaun Tratu Urinaria Alta/Atas ( Rins no Ureter )
Uretritis: infeksaun ba uretra.

KAUZA
Infeksaun traru Urinaria nee akontese tamba Bacteria neebe husi liur tama ba tratu Urinaria liu husi Uretra nunee komesa Multiplika aan iha ita nia orgaun hodi hamosu Infeksaun.
Bacteria sira nebee sempre kauza hodi akontese UTI mak;
1. Eschirichia coli,
2. Klebsiella pneumoniae,
3. Enterococos,
4. Pseudomonas,
5. Strepto-stafilococos nst...

SINAIS NO SINTOMAS SIRA

Sinais no síntomas mais komum nebee sempre mosu mak hanesan:
1. Bee-doko
2. Isin manas makaas
3. Kosar makaas
4. Sente moras iha kanotak karuk no loos
5. Sente moras iha kabun kidun
6. Moras no Manaas bainhira soe bee kiik/mii
7. Soe bee kiik/mii hela deit maibe ho kuantidade nebee oituan
8. konsentrasaun Urina ho kor hanesan cha/xa
9. Bele akompanha ho mii raan
10. Ulun moras

FATOR RISKU SIRA HODI AKONTESE UTI

Ema hotu-hotu bele hetan moras ida nee, maibe iha fator balun neebe bele suporta ka provoka liu tan risko atu ema ruma hetan infeksaun urinaria. Fator sira nee maka hanesan:

1. Feto: infeksaun urinaria nee akontese dalabarak liu ba feto sira tamba uretra neebe badak no lokalizasaun uretra nian neebe besik los orificio natural sira.
2. Inan isin rua
3. Hirak neebe ativo hela iha relasaun s*xual
4. Pasiente ka hirak neebe maka uza hela manguera/catéter
5. Hetan obstrusaun iha tratu/saluran mii nian, hanesan iha moras Litiasis ( batu ginjal ) ou ba mane sira neebe nia próstata sai boot ( BPH )
6. Sira nebee utiliza método Kontraseptivo hanesan IUD
7. Sistema imunidade fraku

EZAMINASAUN DIAGNOSTIKU SIRA

Bainhira ita sente sintomas sira iha leten, halo favor Hakbesik aan ba Fasilidades saude neebe besik ita atu nunee hetan examinasaun, teste sira nebee halo mak:
1. Ezame físiku
2. Teste ran
3. Teste Urina / mii.
4. USG Abdominal/Leno Kabun

TRATAMENTU

Moras UTI nee Presiza tratamentu nunee labele akontese Komplikasaun mais grave,
I Sujere mos ba Ita atu labele halo Automedikasaun/konsumu rasik aimoruk sen Autorizasaun husi Mediku sira se ita Laos Pesoal Saude,
Atu Tratamentu sira nee mais Efetivu presiza halo Konsulta ho ita nia Mediku sira, nunee hetan Remedius, entre tantu remmedius sira nebee bainbain Utiliza ba ema ho Infeksaun Tratu urinaria mak hanesan ;
1.Antibiotiku
2. Analgesiku
3. Antipiretiku

KOMPLIKASAUN
Bainhira afeta hela infeksaun tratu urinaria no la halo identifikasaun no tratamentu, maka sei akontese Komplikasaun sira hanesan;

1. Insuficencia renal Aguda (( IRA )
2. Infeksaun urinaria crónica
3. Urosepsis
4. Choque/shock séptico
5. Absceso/Tasak iha rins
6. Ba inan isin rua bele provoca bebe moris prematura ho pezu nebee kiik.
7. UTI Recurent ( infeksaun Refere sei akontese ou Mosu Beibeik )

MANEIRAS DE PREVENTIVAS

Maneiras sira nebee ita uza hodi labele akontese UTI mak,
1. Labele tahan mii kleur bainhira mii moras
2. Konsumu bee barak
3. Uza protesaun bainhira halo atividade Seksual
4. Depois de halo atividade seksual presiza Hamos orgaun ge***al no Soe bee kiik kedas
5. Ba Feto sira presiza Aplika hygiene Miss V ho los no diak hanesan ami nia Publikasaun anterior, inklui labele uza Pewangi sira neebe kauza akontese iritasaun ba Orgaun Ge***al.

Obrigado Wain
Liu husi publikasaun Simples ida nee espera bele iha benefesiu ba Ita hotu.😊

Timor Leste 🇹🇱 Saludable💪

Hakerek Nain : Zhyo silva😊

Olla Belun ba KUIDADUS ENFERMAGEM Sira hotu,Loron diak Ba ita hotu,Espera Saudavek deit.Publikasaun loron ohin nian ita ...
05/06/2022

Olla Belun ba KUIDADUS ENFERMAGEM Sira hotu,
Loron diak Ba ita hotu,
Espera Saudavek deit.

Publikasaun loron ohin nian ita Sei aprende konaba Moras Gonorrhea/ ou iha Timor ita hanaran Tua Teen.
Moras refere mos inklui hotu iha MORAS HADAET HUSI RELASAUN SEKSUAL, hanesan Antes Ami Publika uluk ona no Sita iha neba konaba Moras GONORRHEA.

SAIDA MAK MORAS GONORRHEA.?

Gonorrhea mak moras ida husi moras hadaet husi relasaun s*xual ho Karakterístika hanesan been ka pus abnormal nebee sai husi orgaun ge***al. Moras nee bele afeta ba ema hotu tanto feto no mane ho qualquer idade, barak liu ba sira neebe iha hela idade joven neebe ativu iha pratika s*xual.

KAUZA GONORRHEA MAK :

Kausa hodi akontese Gonorrhea mak bacteria hanaran Neisseria gonorrhoeae. Bacteria ida nee hanesan bacteria diplococos gram-negativo.

MANEIRAS DE TRANSMISAUN

Transmite liu husi relasaun s*xual tanto vaginal, a**l ka oral.
Alem de ida nee Gonorrhea mos bele transmite husi inan isin-rua neebe iha ona moras gonorrhea no la halo tratamentu, nunee bele daet ba nia oan liu husi dalan partus nian.

SIRA NEBEE RISKU HODI HETAN MORAS GO MAK:

1. Ema hotu neebe halao hela s*xu ativu liu-liu joven sira
2. Hirak nebee Multiseksual / parseiro s*xual Barak
3. Pratika s*xual sem utiliza protesaun (condom) 4. Antes nee iha ona moras hadaet husi relasaun s*xual seluk

SINAIS NO SINTOMAS SIRA HUSI MORAS GO MAK

Dalabarak ita sei la sente buat ida ka asintomatiku, mesmo que bacteria refere iha ona ita-nia isin. Maibe ita mos bele hetan sinal no síntoma sira iha parte sira hanesan orgaun ge***al, A**s, matan, garganta no parte seluk husi ita nia isin.

1. Iha ita nia orgaun ge***al ita sei haree:
- BA MANE
 Been tasak/pus sai husi ge***al mane nian no akontese iis
 Sente moras no manas bainhira ita soe bee kiik/mii
 Testículo sai moras no bele sai bubu

- BA FETO
 Kabun kidun moras
 Sente moras no manas bainhira soe bee kiik/mii
 Liquido neebe sai husi oin lulik ho kor kinur ka verde ho textura espesso ka kental no iis
 Bainhira halo relasaun s*xual sente moras tebtebes
 Ran sai laos iha tempo menstruasaun mai

- BAINHIRA AFETA BA A**S, sei sente:
o Sente katar iha área A**s nian
o Been tasak ka pus neebe sai husi ita nia A**s
o Sente moras iha area A**s no dificulta ita atu soe bee boot
o Mosu kafuak mean kiik iha area A**s nian

-BAINHIRA AFETA BA ITA NIA GARGANTA:
o Garganta moras
o Susar tolan hahan
o Vasus linfatiku iha kakorok sai bubu ka ita konhese liu ho sukaer musan iha área kakorok nian

- BAINHIRA AFETA BA MATAN:
o Dalabarak liu akontese ba bebe neebe foin moris
o Matan laran mean
o Matan teen sai Barak no mahar too difikulta bebe atu loke nia matan
o Matan laran sente moras
o Area haleu matan nian/parpados sai bubu
o La tolera ka matan sente sensitivo bainhira haree ba lampu lakan/naroman sira
o Mosu kafuak iha área kakorok nian
o Isin manas no isin Frakeza Total.

- BAINHIRA AFETA BA ITA NIA ARTIKULASAUN
o Articulasaun sai moras, bubu, mean no manas liu-liu bainhira ita halo movimentasaun

SAIDA MAK HALO BAINHIRA HASORU SINAL KA SÍNTOMA NEEBE MENCIONA ONA IHA LETEN.?
Dalan diak liu maka ita hakbesik aan lalais ba iha Fasilidades saude neebe besik hodi nunee Pesoal Saude sira bele halo examinasaun sedu nunnee hetan Asistensia.

TESTE SIRA NEBEE HALO
1. Ezaminasaun físiku,
2. Halo teste raan,
3. Teste ba urina no
4. Foti amostra sira husi fatin sira neebe bacteria nee afecta ba.

TRATAMENTU SIRA

Depois de halo examinasaun físiku no teste sira mencionado iha leten, medico sira sei conclui hodi fo tratamento ba ita boot.
Alem de ida nee, sei ezamina nunee trata mos ita nia parseiro/a.
Durante de tratamentu nee lao ita mos presiza atu halo abstinecia ka jejum ou labele pratika s*xual.

KOMPLIKASAUN SIRA

Bainhira ita la halo identifikasaun sedu no la halo tratamento ba moras ida nee maka sei akontese Risku:
- Risku atu hetan HIV
- Infertilidade
- Bele hamosu moras iha rins no fuan
- Artritis(inflamasaun iha artikulasaun)
- Bele hamosu Moras inflamatoria Pélvica/EIP (Ba feto)
- Epididimitis(inflamasaun iha ca**l lori es***matozoide/ba mane)

MANEIRAS DE PREVENSAUN

Prevensaun ba moras Gonorrhea ida nee nia hanesan ho prevesaun ba moras hadeat husi relasaun s*xual sira seluk, nebee utiliza:

A: Abstinencia
B: Be faithful
C: Condom
D : Drugs
E : Equipments.

Obrigado wa'in
Espera ho informasaun Simples ida nee bele hasae ita nia Kunesimentu nunee Prevene aan husi Moras Hadaet husi relasaun S*xual liu-liu GONORRHEA.

Timor Leste 🇹🇱 Saudavel.

Hakerek Nain: Zhyo Silva

Olla Belun ba Kuidadus Enfermagem siraLoron ohin ita Sei aprende hamutuk konaba"MORAS HEPATITES (HEPATITIS) KA MORAS ATE...
18/05/2022

Olla Belun ba Kuidadus Enfermagem sira
Loron ohin ita Sei aprende hamutuk konaba"MORAS HEPATITES (HEPATITIS) KA MORAS ATEN"

Espera husi Informasaun saude ida nee bele aumenta ita nia Kuneseimentu, liu-liu konaba Moras Hepatites nunee ita bele halo Prevensaun.

SAIDA MAK MORAS HEPATITES.....?

Liafuan hepatitis mai husi liafuan Gregu Hepar no -itis. Hepar signifika figadu/ aten no -itis katak inflamasaun.

Tuir OMS(organizasaun mundial saude) define hepatitis nu’udar inflamasaun ne’ebe akontese iha ita nian Figadu/aten.
Hepatitis mak moras infeksiozu ne'ebe afeta iha ita nian aten(figadu)ho karater inflamadu ne’ebe sei hamosu necrose/kematian ba iha Selulas aten nian.

FUNSAUN ATEN NIAN
Iha kondisaun normal ita nia aten hala'o funsaun hanesan:
1. síntesiza de proteina
2. Metabolismo husi lípidos(mina), proteínas no glucosa,
3. Hasai substansia veneno husi raan(detoxificación de sangre),
4. Sintese urea, Asidu urico no creatinina,
5. Hemocatéresis (raan mean rahun iha aten),
6. Hemopoyesis(produz raan) inklui
7. Produz bilis(Moruk).

MANEIRAS AKONTESE MORAS HEPATITES

Bainhira ema ida afecta ho virus hepatitis, virus refere sei invade selula aten nian hodi replika nia aan. Atu responde ba iha invasaun ida nee ita nia isin sei haruka celula da defesa(inmune cells) hodi ataka virus hepatitis ho celula ne’ebé infectado no em resultado aten nian celula sei hetan inflamasaun no mate. Ho tempu ne’ebe naruk selula sira ne’ebé mate no selula infetadu sira sei boun hamutuk hodi impede funsionamento aten nian.

HEPATITE KAUZA HUSI SAIDA .....?
Kauza moras hepatites mak Virus, no Virus 8sira nebee Rejistradu no ema hatene mak :
• Virus hepatite A(HAV)
• Virus hepatite B(HBV).
• Virus hepatite C(HCV)
• Virus hepatite D(HDV)
• Virus hepatite E(HEV)

Tuir mai bele hare esplikasaun badak husi maneira da’et, sinal no sintoma ne’ebé sei mosu no oinsa atu prevene husi hepatite A too E.

HEPATITE- A
- Hanesan Moras endemico ida nebee akontese iha nasaun sira ne’ebe sei desenvolve hela
- via de transmisaun : oral-fecal, hahan no be’e ka bebidas sira ne’ebé kontamina ho foer sintina nian nebee kontaminadu Ho HAV.

SINAIS NO SINTOMA :
1. isin sai kinur( icterus ) inklui matan, Liman,
2. laran sa’e( Nauseas )
3. muta ( Vomiton )
4. isin manas ( Fiebre )
5. anorexia(vontade han menus bele kauza pezu tuun),
6. kolen,
7. isin moras(mialgia),
8. moras iha kabun parte leten sorin loos nian(hipocondrio direita Superior),
9. Urina kor café inklui
10. Sentina kor kamutis (fezes acolicas).

MANEIRAS PREVENSAUN BA HAV :
1. Sanitasaun / Hamoos ita nian ambiente,
2. la bele soe be’e ka sentina arbiru,
3. Hamos no fase modo ka naan antes atu tein,
4. Prepara/tein hahan tenke halo tasak didiak,
5. Konsumu be’e mós(bee nono, bee galon).

HEPATITES- B
- Fahe ba tipo rua:
1. aguda no
2. króniku

- Maneiras de transisaun :
1. liu husi likidu isin nian hanesan raan, sekresaun vaginal, es***ma.
2. Via parenteral liu husi sona, tatoo, tranfusaun raan nst,
3. liu husi relasaun s*xual, no liu husi partus.

SINAIS NO SINTOMAS SIRA:
1.Vontade han menus
2. isin manas,
3. Dolor iha kabun parte leten sorin loos nian(hipocondrio direita),
4. Urina kor café
5. Sentina kor kamutis (fezes acolicas)

MANEIRAS PREVENSAUN :
1. Imunizasaun(vasina HBO no DPT ba bebe)
2. Uza protesaun bainhira halo S*x.

HEPATITES C
- Dalan da’et: HANESAN HO HEPATITES B

SINAIS NO SINTOMA
Dala barak la apresenta sintoma(asintomatiku), kankru aten(carcinoma hepatocelular

MANEIRAS PREVENSAUN
1. Uza Protesaun bainhira halo s*x
2. Labele uza hamutuk Daun ka instrumentus sira nebee kontaminadu
3. Tenke tuir Rekezitus konaba Transfusaub ran nian.

HEPATITES- D
- Hepatits D nee bele Dezenvolve husi hepatitis B
- Dalan da’et hanesan ho hepatitis B
- Hepatitis ne’ebé perigo tebes
- La iha vasina ba hapatitis D, maibe vasina ba Hepatitis B bele prevene mos evolusaun moras ida nee.

HEPATITES- E
- Dalan da’et : Fecal-oral, hanesan ho hepatitis A

SINAIS NO SINTOMA :
• Aprezenta sinais no sintoma hanesan influénza ka gripe no isin manas.
-Maneiras Prevensaun hanesan ho hepatitis A

FATOR RISKU SIRA HODI AKONTESE MORAS HEPATITE

Iha fatores risku ne'ebé oin-oin, bele sai hanesan risku ba ita ema atu hetan moras Hepatite mak hanesan tuir mai ne'e :
1. Higiene Pesoal
2. La fase liman depois de utiliza sentina, antes prepara ai han ka antes han.
3. Konsumu ai han ne'ebe la Mos no kontamidadu ho Virus hepatite ka tein ou prepara ai-han ladún tasak ho didiak.
4. Utiliza instrumentu troka malu hanesan eskova nehan, daun sona, tatoo
5. Halo relasaun S*xual ho ema ne'ebé sofre moras hepatites, ka halo relasaun S*xual Arbiru no halo Relasaun S*xual entre mane ho mane (homos*xual) nebee kontaminadu.
6. Ema ne'e sofre moras HIV.
7. Servisu nuudar pessoal saúde ne'e foka liu iha jestaun lixo no bee foer.
8. simu transfujaun ran, liu-liu ba ran ne'ebe la liu husi texte no sasán ne'ebé utiliza la Esteril.
9. Konsumu ai-moruk arbiru hanesan Paracetamol ka hemu ai-moruk herbal sira la liu husi konsultasaun médiku (doutor).

TRATAMENTU
Tratamentu sira nebee halo mak:
1. Tratamentu Suportivu
A. Transfusaun
B. Nutrisaun i Dietica

2. Tratamentu Medikamentosa
A. Antibiotiku
B. Antiviral
C. Analgesiku
D. Vitaminas

KOMPLIKASAUN HUSI MORAS HEPATITES
Wainhira la halo identifikasaun no Tratamentu sedu ba Moras hepatites, sei akontese Komplikasaun sira mak;

1. CLD ( Cronical Liver Disease )
2. HCC ( Hepatocarcinoma Celular )
3.Cirrose
4. Obitu

OINSA HALO PREVENSAUN HUSI MORAS HEPATITES
Maneira simples atu hamenus risku moras hepatites mak hanesan :

1. Fase liman ho bee mós no sabaun beibeik, antes ka depois hala'o aktividades ruma, liu-liu kaer hahan no hemu.
2. Halo atividades s*xual ne'ebe seguru, hanesan parseiru ida de'it, ou utiliza protesaun sira (kondom)
3. Labele uza troka malu sasán privadu hanesan eskova nehan, Gilete
4. Rai ekipamentus Mediku Ho Seguru ( Seringa, Bisturi, Kanula, nst...)
5. Konsumu ai-han ne'ebe riku Nutritivus,
6. Halo Ezersisiu Fiziku sufisiente
7. Deskansa barak
8. Minimiza Bebidas alkoholika sira,
9. Labele konsumu hahán ka hemu bee ne'ebé matak ka la tasak, ne'e laiha garantia Hijene.
10. Halo vasinasaun hepatites tuir orariu ne'ebe fo husi Ekipa Saude sira.

Obrigado Wain😊💪🇹🇱

Hakerek Nain : Zhyo Silva

Olla Belun ba KUIDADUS ENFERMAGEM sira... Ohin loron Ida sei aprende konaba PRE-EKLAMPSIA NO EKLAMSIATamba Ida nee Akont...
25/08/2021

Olla Belun ba KUIDADUS ENFERMAGEM sira...
Ohin loron Ida sei aprende konaba PRE-EKLAMPSIA NO EKLAMSIA

Tamba Ida nee Akontesementu neebe sempre akontese ba inan isin Rua Sira maibe Ita ignora no la Fo importansia.
Maibe Ita la hatene katak Ida nee fo Perigu ba inan no Bebe Nia Vida.
Tan nee Ami halo Publikasaun badak nee hodi loke Ita Nia hanoin. Hodi bele Kontrola mais rutina iha Posto de Saude ou Fasilidades Saude Sira nebee besik Ita Nia Fatin.

PRE-EKLAMSIA/ EKLAMSIA KAUZA BARAK LIU NEBE HALO INAN ISIN RUA MATE.

Entaun

SAIDA MAKA PRE-EKLAMSIA ?

PRE-EKLAMSIA maka kondisaun Ida nebee akontese Tensaun Arterial Alto inklui hetan Proteina iha Urina ba Inan isin Rua Sira iha momentu ninia idade gravidade durante 20 semanas ba leten ou depois de partu.

PRE-EMKLAMSIA Presiza halo Asistensia sedu atu nunee prevene Kompliksaun nebee Dezenvolve Aan sai EMKLAMSIA hodi fo Risku boot ba inan no Bebe Nia Vida.

SINAIS SIRA PRE-EKLAMSIA
PRE-EKLAMSIA bainbain akontese Ho sinais tuir etapas no Laos Akontese Dala Ida hotu, Tan nee Presiza Fo atensaun.

Entaun Sinais Sira nebee mais comum akontese maka:

1. Tensaun aas,
2. Hetan protein iha Urina/ Proteinuria,
3. Isin bubu makaas / edema.

Depois Sinais Sira nee Ita ignora no la halo Asistensia Saude sei Akontese EKLAMSIA tamba kondisaun husi PRE-EKLAMSIA nebe la kontrolado.
Nunee Akontese
1. Tensaun nebe aas/Hypertensaun Cronico
2. Isin nebe bubu makaas/Edema
3. Halo dada is Susar tamba pulmaun bubu/Edema Pulmonar
4. Esstika aan/ kejang
5. Konsiensia menus ate too la konsiente/Coma.

PRE-EKLAMSIA / EKLAMSIA akontese barak liu ba feto isin rua primeiro/Nullipara ho idade pubertas ona no Gravida Ho idade 35 anos ba leten.

Ba pasiente ho oan ou partu barak/ Multipara, PRE-EKLAMSIA/ EKLAMSIA nee akontese dala barak liu tamba:
1. Bebe kaduak ou iha komplikasoens ho bebe
2. Iha moras Vaskuler inklui tensaun as nebe kronika/ hipertensi essensial kronis
3. Moras ran midar/ Diabetes Gestacional.
3. Sofre moras rins nebe afeita labele halo sirkulasaun bee nebe diak ba isin lolon.

KAUZA HUSI PRE-EKLAMSIA
Too agora seidauk hatene klaru kauza saida maka halo moras nee akontese ba inan isin rua ou inan foin partu sira ou hanaran Idiopatico. Maibe Moras ne'e konsidera hanesan "maladaptation syndrome"
Tamba Vasus Sanguineos Sira nebe ran halai ba jeralmente haklot aan (penyempitan pembuluh darah secara umum) halo ran nebe halai ba bebé nia Kang (placenta) menus / iscemia plasenta nee duni bele halo ran nebe lori nutrisaun ba bebé la Sufisiente.

RISKU BA INAN NEBE BELE HETAN PRE-EKLAMSIA/EKLAMSIA
1. Isin rua ba dala uluk/Primigravida
2. Iha istoria familia nebe hetan moras PRE-EKLAMSIA/EKLAMSIA
3. Hetan ona moras PRE-EKLAMSIA/EKLAMSIA iha isin rua antes
4. Inan isin rua ho idade menus husi tinan 17 ou isin rua ba dala uluk ho idade tinan 35 ba leten
5. Inan isin rua nebe iha istoria moras ran midar, moras rins, ho tensaun Alto
6. Isin rua kaduak
7. Isin bokur / obesitas

SINAIS PRE-EKLAMSIA
além de tensaun nebe aas, isin bubu no hetan proteina iha Urina/ proteinuria, bele mos hatudu sinais seluk hanesan
1. Pezu inan isin rua nebe sae derpente tamba aumento Likidu Abnormal nebe makas iha isin
2. Kabun laran moras makas parte estomuk/Dolor Abdominal,
3. Ulun moras makas/Chepalgia
4. Iha mudansa iha refleksaun
5. Frekuensi Urina nebe menus ou Urina la iha liu/Retensia Urinaria
6. Laran sae too muta/Nausea & Vomitin
7. Oin halai
8. Hare la mos/Diplopia
9. Fotosensitivitas
10. Frakeza geral/Fatigue

BAINHIRA MAK BA KONSULTA.?
Ita Presiza ba konsulta sedu bainhira akontese Sinais no Sintomas Sira Mensiona iha leten nunee hetan Asistensia.

Se la trata lolos ou hetan atendemento nebe lalais bele halo Komplikasaun sai EKLAMSIA nebe maka tama ona iha faze krize / grave ho sinais nebe hanesan
1. Tensaun nebe aas bele halo Strooke
2. Istika aan / Seizure
3. Bee tama ba Pulmaun/Edema Pulmonar
4. Insufisensi kardiaka/ gagal jantung
5. Matan Delek/ kebutaan tamba ran iha retina
6. Funsaun aten/liver hetan interupsaun nunee halo isin kinur/Jaudience
7. Ran fakar maka'as wainhira ou depois de partu/ Hemorragia Parturitium & Post Partum

OINSA ATU DETEKTA LALAIS?
Kuando inan sira hatene ita Gravida, tenke konsulta Ho Ita Nia Pesoal Saude Sira atu halo ezame saude rutina/ bebeik iha Centro nebe besik uma atu bele evita komplikasaun nebe Ita la espera.

Ba inan isin Rua Sira, Orariu Normal nebee atu halo Konsulta Ho Pesoal Saude Mak:
1. Gravida semana 4-28 semanas : Fulan 1 halo konsulta Dala Ida .
2. Gravida 28 semanas-36 semanas : Semana 2 konsulta Dala ida.
3. Gravida 36 semanas - 40 Semanas : Konsulta Dala Ida iha kada semana Ida.
Ho Konsulta Ida nee Mak Ita bele identifika Kondisaun inan no Bebe nian Durante Gravida atu nunee bele halo Asistensia bainhira identifika Problemas ruma.

Se depois de konsulta maka identifika Ita akontese PRE-EKLAMSIA entaun Presiza konsulta mais barak Liu Husi Orariu Normal nunee bele avalia no observa mais rutina ba Kondisaun.

EZAMINSAUN SIRA NEBEE HALO BAINHIRA IDENTIFIKA AKONTESEMENTU PRE-EKLAMSIA
1. Ezaminasaun Fiziku
2. Ezaminasaun Urina
3. Ezaminasaun Ran
4. Ezaminasaun Ultrasonografia/USG
5. Ezaminasaun USG Dropller
6. Ezaminasaun Cardiotocographya

TRATAMENTU
Hafoin de identifikasaun katak Ita akontese PRE-EKLAMSIA Pesoal Saude sei halo Tratamentu Farmacologia bazeia ba Nia kauza no gravidade Kondisaun Nian.

Ho Kondisaun perigozu ida nee fasil atu trata kuando kontrola hela deit kada fulan durante isin rua no mai konsulta la tarde antes hetan komplikasaun.
MAIBE, dala barak liu inan isin rua sira la preokupa ho simtoma nebe iha tamba hanoin katak preeklamsia hanesan ho moras tensaun bain-bain.
Afinal, Preeklamsia laos moras tensaun bain-bain
Favor, lalika iha duvidas..
Preeklamsia nee Kondisaun PERIGOZU NEBE BELE AMEASA VIDA.
PRESIZA TOMA ATENSAUN..

KOMPLIKSAUNPRE-EKLAMSIA
Bainhira Ita la halo Tratamentu ou Tratamentu la Ho rutina ba Kondisaun PRE-EKLAMSIA Mak sei Akontese Kompliksaun hanesan:
1. Eklamsia
2. Estragus ba iha Orgauns Sira, Edema Pulmonar, insufisiensia Renal, insufisiensia Higadu,
3. Moras Fuan/Cardio
4. Problemas Cardiovascular
5. Sulusio Plasenta
6. Strooke Haemorragic
7. Sindrom HELLP

Kompliksaun nebee bele Akontese ba Bebe Mak:
1. Dezenvolvimentu Tarde
2. Moris Premature
3. Moris Ho Pezu menus Husi Normal/BBLR
4. Neonatal respiratory Distress Syndrom ( NRDS )

PREVENSAUN BA PRE-EKLAMSIA
Seidauk iha Maneiras espesifiku ruma hodi halo Prevensaun ba PRE-EKLAMSIA maibe iha mos metodu Sira nebee Ita bele halo Mak:
1. Kontrola Ho rutina ba Pesoal Saude
2. Kontrola ba Tensaun Arterial no Dan Midar
3. Life style nebee Saudavel
4. Konsumu nutrisaun adekuadu nebee Riku nutriente
5. Konsumu Vitaminas no Minerais Sira tuir rekomendasaun Pesoal Saude .

SAI INAN NEBE PREOKUPA BA NIA AAN NO MOS BA NIA BEBÉ

Obrigado Wa'in

Hakerek Husi : Zhyo Silva
😊💪🇹🇱🇹🇱

Endereço

INFO. SAUDAVEL
Dili

Telefone

+67078024650

Website

Notificações

Seja o primeiro a receber as novidades e deixe-nos enviar-lhe um email quando Kuidadus Enfermagem publica notícias e promoções. O seu endereço de email não será utilizado para qualquer outro propósito, e pode cancelar a subscrição a qualquer momento.

Entre Em Contato Com A Prática

Envie uma mensagem para Kuidadus Enfermagem:

Compartilhar

Share on Facebook Share on Twitter Share on LinkedIn
Share on Pinterest Share on Reddit Share via Email
Share on WhatsApp Share on Instagram Share on Telegram