23/10/2025
Mis on ühist metskuldil, sõnajalaõiel ja õnnelikul elul?
Metskult – iidne põhjala ja Läänemere idakalda rahvaste jõudu andev talisman ja tähtsaima naisjumalanna austamise sümbol. Mis on nende omavaheline seos ja ajalooline taust? Iidne naisjumalanna võib tähendada sama mis eesti mütoloogias perenaise kujund metsaema või maaema, muinasskandinaavia maa- ja viljakusjumalanna Freyja, vanarooma armastus-, ilu-, viljakus- ja võidujumalanna Venus, vanakreeka armastus-, ilu- ja viljakusjumalanna Aphrodite, kananiitide ja foiniiklaste Astarte või sumerite, assüürlaste ja babüloonlaste armastuse, viljakuse ja sõjajumalanna Ištar. Kõik täitsid sarnast kohta inimeste maailmapildis olles ilusad, ihaldatud ja naiselikkuse ning elu jätkumise kehastused.
Idaslaavi mütoloogias oli Kostroma (tuletatud костёр sõna tähendusest tuli või lõke) viljakuse jumalanna, kellel oli kaksikõde Kupala. Nad olid sündinud suvisel pööripäeval. Pööripäeva ööd nimetatakse idaslaavlaste poolt Kupala ööks ja siis kui metsa sõnajala õit otsima läinud noorpaarid on naastes pärja mehe pähe asetanud, on nad kihlatud paar. Kostroma oli kujult noor ja ilus naisterahvas, kes kehastas kevadet ja viljakust. Suve alguses saadeti kevad ära sellega, et valmistati Kostromast suur õlekuju, mis põletati ja maeti ning pidi andma suveks ja vilja küpsemise ajaks Kostroma viljakuse maale endale.
Sõnajalaõie oli Kostromale ja Kupalale sünni puhul kinkinud peajumal Perun, kuid nemad andsid selle inimkonnale märgina jumalate ja inimeste maailma üksmeelest. Peruni analoogid või seostatud jumalad on leedu Perkunas, mis tähendab ka otseselt äikest, setu Peko, eesti äikesejumal Pikne või Pikker ja läänemeresoome Ukko või Uku, kes oli samuti äikesejumal. Matthias Johann Eiseni järgi olid Pikne ja Kõu Uku pojad. Kristluseelses Novgorodis oli Peruni pühamu, mis uue usu tulekul muutus kloostriks, kuid jäi endiselt kandma Peruni nime (Перынь). Kui Kiievi suurvürst Vladimir Suur 988. aastal kristluse vastu võttis, käskis ta iseenda püstitatud Peruni puukujud maha võtta. Tema võimupiirkonda kuulunud Põhja-Venemaa elanikud panid sellele veel mõnda aega vastu ja tõstsid mässu aga valitseja tahtis, et alamad käiksid temaga ühte jalga. Soomlastel on säilinud vandesõna perkele ja eestlastel pärgel. Peruni austamist seostati pühamutega mäetippudes ning pühades metsasaludes, tammepuu ja neljapäevaga. Skandinaavias ja germaanlastel oli äikesejumal Thor, keltidel Taranis ja eestlastel Taara. Virumaa Ebavere mäe vanaks nimeks oli samuti Taara mägi, sest eestlased oma usku ise ebausuks ei pidanud.
Balti rahvaste mütoloogias õitseb sõnajalg lühikest aega ühel ööl suvise pööripäeva ajal ning selle leidjat tabab õnn, rikkus või viljakus. Iidse viljakusrituaali juurde kuulus seks. Suvise pööripäeva pidustused on kristlikust traditsioonist vanemad. Rohkem lapsi, suurem pere ja suurem sugukond tähendaski rohkem töökäsi, majanduslikku tugevust, jõukust ja sõjalist jõudu. Kõige parem suure ja tugeva pere sümboliks oli jõuline loom metssiga oma suure karja väikeste poegadega. Nii on mõistetav, miks Rooma ajaloolane Tacitus kirjutas, et Läänemere idakalda elanikud kannavad naisjumalanna austamiseks kaasas metskuldi kujuga amulette. Germaanlased laiemalt kasutasid metssea kujutist kiivritel, et saada lisakaitset sõjas, ja keldid põimisid kuldi oma mustritesse.
Tacitus puutus kokku peaasjalikult germaanlastega ja kirjeldas nende jumalate ema, keda kutsuti nimega Nerthus. Tacitus kirjeldas Nerthust kui Terra Mater’it või maaema. Maa ise oligi elav jumalus ja jumal elas maas. Maaema ongi Eestis austatud pööripäevadel. Seega on mõistetav miks jõulude ajal söödi rituaalselt sealiha ja suvisel pööripäeval otsiti viljakuse nimel sõnajalaõit ning kaelas kanti metsseakujulist amuletti. Siga ohverdati talvisel pööripäeval jõuluajal Freyjale ja söödi liha, et omandada looma elujõud ning elada üle raskeim aeg aastast ning aidata kaasa päikese taassünnile. Seakujuline leib jõuluorikas ajab samuti asja ära. Suvisel pööripäeval aeti karja ümber rituaalse lõkke, et kaitsta seda kurja eest ja suurendada sündivate poegade arvu. Samuti pidid lapsed käima kolm korda ümber lõkke.
Nerthus on samastatav muinasskandinaavia merejumala Njördriga ja temal olid lapsed Freyr ja Freyja, kes kohati omavahel samastuvad ja kannavad edasi neid tunnuseid, mida Nerthusega seostati. Freyr oli viljakusjumal suure fallosega, kes ratsutas üle taeva sõites metssea seljas ja Freyja oli samuti tuntud kui viljakusjumalanna. Skandinaavia mütoloogias toimus eriti agar taevas kihutamine talvise pööripäeva ajal ja sellest Freyri talvisest metssea seljas kihutamisest õhus võib olla kujunenud tänapäevane kujutlus jõuluvana sõitmisest põhjapõtradega üle taevakaare. Uuspaganad on tänapäeval samuti Freyri austamise üles võtnud.
Freyriks peetakse samuti Breemeni Adami poolt aastal ca 1080 kirjeldatud latiniseeritud nimekujuga Frikkot. Nimelt oli siis Rootsis Uppsala paganlikus kullatud pühakojas kolm jumaluse kujutist. Keskne oli Thor ja tema kõrval Frikko ehk Freyr ning Woden ehk Odin. Thor oli äikesejumal, Odin sõjajumal ning Freyr rahu ja naudingu jumal, keda kujutati hiigelsuure fallosega. Siin kohtuvad jälle metsseaga koos kujutatav jumalus, viljasaak, viljakus, seks ja fallos. Freyri nimetatakse Rootsi kuningakoja loojaks.
Keldi mütoloogias oli metssiga samuti oluline ja teda kujutati keldri mustrites, sest druiidide jaoks oli metssiga püha ning tema liha söömine parandas tervist ning andis jõudu. Nii oli sealiha jumalate ja sõjameeste toit, kes said sea söömisest seksuaalset jõudu ja viljakust. Keltidele oli siga hea ema sümbol, sest emise raevukus ja valmisolek võidelda viimase hingetõmbeni oma poegade kaitsmisel on üldteada.
Lähtudes vanade eestlaste looduse pühakspidamisest ning metssea kehastatavast loodusjõust, valisime oma looduslähedaste ja traditsioonidega toodete sümboliks ja logoks metssea kujutise, mis võimaldab toodetele lisada seda usu väge, mida iidsed Läänemere idakalda elanikud metssea amuleti kaasas kandmisest lootsid saada oma õnne leidmiseks. Tänasel päeval võib samuti eestlastele soovida rohkem viljakust ja pereõnne ning kulti kujutav logo on selle sümbol. Klientidele soovime eriti viljakust, jõukust ja õnne.
