What are the opening hours?

Monday 09:00 - 17:00 Tuesday 09:00 - 17:00 Wednesday 09:00 - 17:00 Thursday 09:00 - 17:00 Friday 09:00 - 17:00

Ajutervis, Tallinn (2025)

24/11/2025

Mõni aeg tagasi saatsin Ajutervise e-kirjaga liitunutele infot ja küsimusi uue Magnetlooja kursuse kohta.

Selle aja jooksul on mulle kirjutanud juba ligi 30 inimest, et: „See on täpselt see, mida ma praegu vajan.“

Kui sa oled üks neist, siis aitäh usalduse eest.

Kui sa oled veel „vaatan, tunnetan, kaalun“ faasis, siis see postitus on samuti sulle.

Miks ma sellest üldse nii palju räägin?

Ma näen kirju ja lugusid, kus jookseb läbi sama muster:

1. Elu tundub „väiksem“ kui see, mida oma sees tegelikult tunned.
2. Väsimus, ärev mõtlemine, pidev vastutuse kandmine. Mõtted ja keha ei ole kooskõlas.
3. Soov lõpuks jätkusuutlikult tegutseda, mitte ainult unistada ja edasi lükata.

Mitte keegi ei kirjutanud sellepärast, et oleks „laisk“ või „katki“. Enamik on teinud iseendaga üsna palju tööd.

Tihtilugu teevad inimese aju ja närvisüsteem seda, milleks nad on harjunud häälestuma: ellujäämine, mitte loomine.

Pakun sulle kaht rada, kui soovid ja kõnetab:

1. Kui sa tahad enne tunnetada ja lisainfot, siis on sulle järgmise sammuna sobiv tasuta webinar „Magnetlooja sissejuhatus“

📅 04.12.2025 kell 12:00–12:45 (Eesti aeg)

See on turvaline esimene samm, kui sa:

• tahad aru saada, kuidas ajufilter (RAS) sinu fookust praegu juhib
• tahad lihtsaid nippe, mida rakendada ka siis, kui motivatsiooni pole
• soovid näha, kas Magnetlooja kursuse lähenemine kõnetab sind

Me räägime seal:

• kuidas lülitada aju „müra ja mure“ pealt eesmärgi ja võimaluste peale
• kuidas füsioloogia kaudu (hingamine, liikumine, energia rütm) ennast juhtida ka „halbadel päevadel“
• kuidas „Näe–Ütle–Liiguta–Tõesta“ mudel aitab sul kogeda: „Ma päriselt tegin ära.“
• milline näeb välja 60/20/20 Magnetlooja raamistik igapäevaelus

👉 Kui tahad kõigepealt kogeda ja tunnetada, siis:
https://aju.ee/lp/magnetlooja/

2. Kui sa juba tead, et LIITUD, siis broneeri koht Magnetlooja kursusele

📅 Kursus: 04.01 – 28.02.2026

See on sulle, kui sa loed seda ja tunned:

„Ma olen sellest nii palju mõelnud. Ma ei taha enam edasi lükata. Ma vajan süsteemi, tuge ja rütmi.“
Magnetlooja kursusel:

• me joondame su eesmärgi, harjumused ja identiteedi.
• kasutame Magnetlooja Identiteediahelat™ – seisund → mõte → tegu → tõend.
• kohtume iga päev lühikestel grupikõnedel, et sa ei jääks üksi.
• kord nädalas on põhjalikum 1h grupikõne, kus vaatame tulemusi ja täpsustame mis tarvis. Lisaks õppemoodulid, mille järgi süsteemselt tegutseda.
• sa ei pea enam nuputama „kuidas üksi hakkama saada“, vaid saad käia rada koos teistega, kes tahavad samuti teadlikult oma tulevikku luua.

👉 Kui sa juba tunned, et oled sees, siis:
VALI SOBIV PAKETT JA LIITU MAGNETLOOJA KURSUSEGA https://aju.ee/lp/magnetlooja-kursus/

Rõõmu ja muhedat uut nädalat!💖
Evely

13/11/2025

Muutus on neuroplastilisus tööhoos. 😍
Iga kord, kui kordad mõtet või käitumist, süttivad samad neuronid koos ja ühendus tugevneb (Hebbi reegel).
Harvem kasutatud rajad nõrgenevad.

Fookus ja emotsioon tõstavad dopamiini/noradrenaliini ➡️ ajule märk: “see on tähtis”. Kordus + tagasiside tugevdavad sünapse, müeliin teeb raja kiiremaks. Uni sorteerib ja kinnistab mustrid. Liikumine tõstab BDNF-i, mis toetab uute ühenduste kasvu.

Sinu sisekõne ja igapäevased harjumused on aju treeningkava: mida harjutad, seda saad.

Võta üks väike soovitud muutus, seo see olemasoleva rutiiniga, korda iga päev, märka väikest võitu. Ära unusta end kiita! 💖

Rohkem: aju.ee

07/11/2025

Soolestik kui teine aju?🧐
Sooleseinas töötab oma närvisüsteem (enteraalne NS), mis suhtleb ajuga uitnärvi ja immuunsüsteemi kaudu. Umbes 90% serotoniinist sünteesitakse soolestikus; mikroobid mõjutavad ka GABA-ga seotud radu. Seepärast löövad H. pylori ja antibiootikumikuurid tihti kõikuma meeleolu, une ja keskendumise.

Helikobakter (H. pylori) lühidalt
• Elab mao limaskestas, tekitab kroonilist põletikku, võib viia gastriidi ja haavanditeni.
• Põletik muudab trüptofaani/serotoniini liini ja tõstab tsütokiine → mõjutab meeleolu, ärevust ja stressitaluvust.
• Võib halvendada B12 ja raua imendumist → väsimus, „ajuudu“, kehvem kognitsioon.
• Mao-soole vaevused (valu, refluks, öine ärkamine) häiritud uni, mis omakorda häirib fookust ja emotsiooniregulatsiooni.

Antibiootikumid & aju: mikrobioomi “puhastamine” vähendab hipokampuse neurogeneesi ja suurendab põletikuvalmidust; inimestel väljendub see sageli meeleolu ja energiataseme kõikumisena. Ravi tee alati lõpuni, seejärel aita ökosüsteemil taastuda.

P**k laia toimespektriga antibiootikumikokteil põhjustas loomkatsetel soolemikrobioomi tugeva vaesumise → muutused immuunsüsteemis → häiritud neurogenees hipokampuses; seda sai osaliselt tagasi pöörata liikumise või probiootikumidega. Inimestel pole peatunud ja kahjustatud neurogenees ametlikult tõestanud. Debatt antud teemal veel käib.

Link ühele mitmest uurimusest:
https://www.cell.com/cell-reports/fulltext/S2211-1247(16)30495-5

Taastumise tuumad (kooskõlasta alati arstiga):
• Prebiootiline päristoit (kiud + polüfenoolid) → SCFA-d rahustavad limaskesta.
• Fermenteeritud toidud (kui talud) → mitmekesisus.
• Probiootikumid pärast kuuri (tüvi/annus tähtsad) → 4–8 nädalat järjepidevus.
• Limaskesta õrn tugi (nt libejalaka koor)
• Uni + liikumine + stressijuhtimine → parem HRV, stabiilsem HPA-telg, neuroplastilisus.
• Vältida ärritajaid: alkohol, suitsetamine, liigsed NSAID-id, väga vürtsine/rasvane toit (eriti ägeda vaevuse ajal).

Ehk on kellelegi abiks 🙌✨

07/11/2025

Uudishimu on aju superkangelane: kui hirm karjub “tagasi!”, siis uudishimu sosistab “oota, vaatame lähemalt 👀”.

Nii lülitub aju ohuvalvest avastusrežiimi = rohkem motivatsiooni, parem mälu ja nutikam probleemilahendus. Väike uudishimulik küsimus päevas = julgem, targem sina.

Märka täna üht hetke, kus tahaksid põgeneda, ja küsi: “Mis on selles head ja mida saan sellest õppida?” Jaga kommentaaris, kus sa uudishimu sisse lülitasid.✨

31/10/2025

Su aju ei väsi vanusest, vaid etteaimatavusest.
Kui päevad on copy–paste, tekib harjumine: dopamiin/noradrenaliin langevad → vähem “õpi siit!” signaali → LTP (sünapsite tugevnemine) ja BDNF nõrgenevad. Tulemuseks: jäigem mõtlemine, hajus fookus, kehvem mälu (hipokampus) ja kehvem juhtimine (PFC).

Hea uudis: väike uudsus süütab süsteemi. Uue stiimuli korral tõuseb dopamiin & noradrenaliin → tähelepanu teravneb, mälukinnistamine paraneb ja neuroplastilisus kasvab.

Mis on see väike uus tegevus, mille valid? Jaga kommentaarides 🙌

20/10/2025

Pisikesed igapäevased rutiinid toetavad meid just õigel ajal: hommikune positiivne häälestus annab dopamiinitõuke ja teravdab otsmikusagara fookust, negatiivse mõtte vaidlustamine vaigistab amügdala müra, tänulikkus ja meditatsioon tõstavad HRV-d ning aitavad hipokampusel mälestusi kinnistada. Nii kasvab neuroplastilisus, tuju püsib stabiilsem ja selgus kestab kauem.

Sinu roll: vali üks mikrosamm ja tee see ära… kirjuta kommentaari, mis see oli, ja märgi sõber, kelle aju vajab sama pehmet tõuget.

15/10/2025

„Tubli!“ annab kiire hea tunde, aga suunab fookuse välisele heakskiidule. Kui kirjeldame fakte, nimetame pingutust ja strateegiat ning seome tunde teoga, tugevneb tähelepanu, mälu, püsivus, stressitaluvus ja sisemine motivatsioon need „ajulihased“, mis hoiavad uudishimu elus ka siis, kui keegi ei ütle „Tubli!“.

Proovi täna: Vaata → Kirjelda → Tõsta esile pingutus/strateegia → Seo tunne teoga → Küsi, mis töötas.

• Izuma, K., Saito, D. N., & Sadato, N. (2008). Processing of social and monetary rewards in the human striatum. Neuron.
• Mueller, C. M., & Dweck, C. S. (1998). Praise for Intelligence Can Undermine Children’s Motivation and Performance. Journal of Personality and Social Psychology.
• Deci, E. L., Koestner, R., & Ryan, R. M. (1999). A Meta-Analytic Review of Experiments Examining the Effect of Extrinsic Rewards on Intrinsic Motivation. Psychological Bulletin.
• Henderlong, J., & Lepper, M. R. (2002). The Effects of Praise on Children’s Intrinsic Motivation: A Review and Synthesis. Review of Educational Research.
• Gunderson, E. A., Gripshover, S. J., Romero, C., jt. (2013). Parent Praise to 1–3 Year-Olds Predicts Children’s Incremental Theories and Motivation in 2nd–3rd Grade. Child Development.
• Gunderson, E. A., Sorhagen, N. S., Gripshover, S. J., jt. (2018). Parent praise to toddlers predicts 4th-grade academic achievement. Developmental Psychology.
• Brummelman, E., Thomaes, S., Nelemans, S. A., jt. (2014). Inflated praise and children with low self-esteem: adverse effects on challenge seeking. Psychological Science.
• Brummelman, E., Thomaes, S., Nelemans, S. A., jt. (2015). Origins of narcissism in children. Proceedings of the National Academy of Sciences.
• Dickerson, S. S., & Kemeny, M. E. (2004). Acute Stressors and Cortisol Responses: A Theoretical Integration and Synthesis of Laboratory Research. Psychological Bulletin.
• Hayashi, A., & Tobin, J. (2013). The Japanese Preschool’s Pedagogy of Peripheral Participation. (mimamoru-praktika, kirjeldav vs sildistav tagasiside).

15/10/2025

On raamatuid, mis sosistavad südamele juba enne, kui nad jõuavad mõistust õpetama hakata. “Hold On to Your Kids”on üks neist. Leidsin selle ühel vaiksel õhtul, sirvides pealkirju, mis lubasid tugevdada peresidemeid. Kõigepealt püüdis mu tähelepanu pealkiri, kuid lõplikult äratas mu uudishimu hääl. Kuulata dr Gabor Maté ja dr Gordon Neufeldi oma teost ette lugemas oli nagu lasta end juhatada kahel targal sõbral, kes on näinud maailmas liiga palju, et võtta lapsepõlve iseenesestmõistetavana. Nende rahulikud, läbimõeldud toonid kandsid endas nii hoiatust kui soojust, viies mind maailma, kus vanemlus ei seisne kontrollis, vaid ühenduses. See kõlas vähem nagu audioraamat ja rohkem nagu südamlik vestlus sellest, mis vanema ja lapse vahel päriselt loeb. Siin on seitse õppetundi, mis mulle eriti silma jäid ja muutsid, kuidas ma mõtlen lastest, kiindumusest ja armastusest enesest.

1. Lapsi ei ole vaja kontrollida, vaid nendega tuleb luua side.
Autorid teevad väga selgeks, et mõjuvõimu alus on kiindumus. Kuulates tundsin selle tõde lausa füüsiliselt. Kui laps tunneb end vanemaga sügavalt seotuna, kulgeb juhendamine loomulikult. Kui see side nõrgeneb, kaotavad vanemad oma emotsionaalse autoriteedi ning selle koha võtavad sisse eakaaslased. See mõte puudutas mind sügavalt, meenutades, et sillaks lapse südamesse on armastus, mitte võim. Iga vanema jaoks võib see taipamine tuua tagasi kannatlikkuse ja õrnuse sinna, kus varem elas pettumus.

2. Eakaaslastest sõltumine õõnestab vaikselt vanema ja lapse suhet.
See oli üks raskemaid tõdesid, mida omaks võtta. Raamat näitab, kuidas ühiskond suunab lapsi üha enam eakaaslaste poole identiteedi ja kuuluvuse otsingul, jättes vanemad kõrvale. Kuulates oleksin nagu kuulnud Neufeldi hääles peituvat kurbust, mis kutsus vanemaid tagasi oma laste südamesse. See pani mind ümber mõtlema idee „sotsialiseerida“ lapsi liiga vara ning mõistma, kui hapraks muutub kiindumus, kui peamiseks mõjuks saavad eakaaslased. Kes seda tähelepanelikult kuulab, hakkab nägema, miks nii paljud noored tunnevad end eksinuna ja üksikuna.

3. Kiindumus ei ole valikuline, see on ellujäämine.
Autorid toovad elulisi näiteid, et lapsed on loodud kiinduma. Küsimus ei ole selles, kas nad kiinduvad, vaid *kellesse*. See lause kajas mu peas kaua pärast peatüki lõppu. See meenutas mulle, et kui lapsed pööravad vanematest ära, pööravad nad paratamatult kellegi või millegi teise poole. Juba see taipamine aitab vanemal seada fookuse ümber: esmalt emotsionaalne turvalisus, siis käitumine ja sooritus.

4. Distsipliin ilma turvalise usaldusväärse suhteta viib vastuhakuni.
See õppetund kõlas eriti jõuliselt. Distsipliin toimib vaid siis, kui see lähtub usalduslikust sidemest. Kui laps tunneb end eraldatuna, tundub distsipliin nagu tõrjumine. Seda kuuldes taipasin, kui sageli püüavad täiskasvanud parandada käitumist, parandamata esmalt enda ühendust lapsega. See õpetas mind nägema, et parema distsipliini võti peitub empaatias, mitte domineerimises. Selline nüansiline muutus võib kogu pere dünaamikat täielikult muuta.

5. Digimaailm süvendab sõltuvust eakaaslastest.
Üks kõige silmiavavamaid osa kirjeldas, kuidas tehnoloogia on saanud pärissuhte asendajaks. Tundsin nende sõnade raskust, kui nad selgitasid, kuidas ekraanid võimendavad eakaaslaste-orientatsiooni ja lukustavad lapsed pinnapealsetesse emotsionaalsetesse tsüklitesse. See pani mind mõtlema, kui kergesti vanemad võivad kaotada kontakti, arvates, et lapsed lihtsalt „on tegevuses“. See taipamine tuletas meelde, et tehnoloogiale on vaja piire mitte karistusena, vaid kaitseks selle suhtes, mis tõeliselt loeb: inimlik päris lähedus.

6. Vanemad peavad taastama juhirolli soojuse ja kohaloluga.
Mis mulle selle raamatu juures kõige rohkem meeldis, oli see, kuidas see taastab usu õrna autoriteeti. Autorid meenutasid, et vanem olemine ei tähenda domineerimist, vaid rahulikust jõust lähtuvat suunamist. Kuulates kinnistus mu teadmine, et juhtimine võib olla nii kindel kui ka hell. See õppetund võib julgust anda igale hooldajale, kes tunneb end ebakindlalt või väsinuna, õpetades, et järjepidevus ja hool kõnelevad valjemini kui reeglid.

7. Taaskohtumine on alati võimalik, ükskõik kui kaugele ollakse teineteisest triivinud.
Võib-olla kõige lohutavam sõnum oli, et kunagi ei ole liiga hilja. Autorid rääkisid võimalusest taastada usaldus ja lähedus isegi pärast aastaid kestnud eemalolekut või arusaamatusi. See meenutas, et kiindumus on vastupidav ning et armastus – kui seda väljendada kannatlikult – suudab ravida vanu haavu. Igaühele, kes tunneb, et on oma lapse emotsionaalselt kaotanud, on see õppetund vaikne lubadus, et lootus elab endiselt.

NB! Positiivsed ja hoolivad suhted on võtmeks aju tervise säilitamisel.

Soovitan lugeda! :)

Kalliralli teile!
Evely

08/10/2025

🧠5 sammu mälu toetamiseks ja kaitsmiseks:

1. Uni 7–9 h – fikseeri magamamineku kellaaeg ja pane ekraanid kinni 60–90 min varem (mälukonsolideerimine!).
2. 20–30 min liikumist – kiire kõnd või rattasõit tõstab BDNF-i ja parendab hipokampuse tööd.
3. Õpi midagi uut 15 min – sõnavara, pill, ruumiline harjutus; värske info loob uued sünapsid („kasuta või kaota“).
4. Toitu põletiku vastu – valk + köögiviljad + oomega-3 allikas; vähem lisatud suhkrut/ülitöödeldut (CRP ja homotsüsteiin allapoole).
5. StressI maandamine – 5 min „4–6 hingamist“ (4 s sisse, 6 s välja) + kirjuta 2 asja, mis läks täna hästi (rahustab amügdalat, kinnistab mälu).

Kontroll-küsimused (nädalast nädalasse):
• Kas ärkan puhanuna ≥4 päeval 7-st?
• Kas liikusin vähemalt 4 päeva 7-st?
• Mida uut ma sel nädalal õppisin?
• Kas kõht/nahk/tuju viitavad, et toitumine vähendab või süvendab põletikku?
• Kas minu kilpnääre/hormoonid/infektsioonid on vajadusel arstiga üle vaadatud (TSH, B12/folaat, CRP, homotsüsteiin; vajadusel APOE info-teadlikkus)?

Miks see töötab: uni + liikumine + õppimine ↑ neuroplastilisus; põletiku vähendamine ja veresoonte tugi ↑ aju verevool; stressi ohjamine ↓ hipokampuse kahjustus. Koos hoiavad need mälu elastsena ja töökindlana.

💡Vali üks samm ja alusta täna. Kirjuta kommentaarides, millise sammu valid; salvesta postitus meeldetuletuseks ja jaga inimesega, kelle mälu vajab sõbralikku turgutust.

Ajutervis

24/11/2025

13/11/2025

07/11/2025

07/11/2025

31/10/2025

20/10/2025

15/10/2025

15/10/2025

08/10/2025

Address

Opening Hours

Website

Alerts

Contact The Practice

Shortcuts

Share

Category

Monday	09:00 - 17:00
Tuesday	09:00 - 17:00
Wednesday	09:00 - 17:00
Thursday	09:00 - 17:00
Friday	09:00 - 17:00