Tasakaaluruum

17/11/2025

Letting a baby "cry it out" may feel like a simple way to encourage independence, but research shows it can have negative effects on brain development. Prolonged distress activates the stress response system, raising cortisol levels and creating lasting impacts on the nervous system.

Early experiences shape the developing brain. When a baby feels consistently unsafe or ignored, the amygdala, the brain’s fear center, becomes overactive. This can make it harder for children to regulate emotions later in life and may increase anxiety or stress sensitivity.

Responsive caregiving, on the other hand, helps the brain learn safety, trust, and emotional regulation. Holding, soothing, and responding to a baby’s cries teaches them that the world is safe and that their needs will be met.

Crying is a baby’s only way to communicate discomfort, hunger, or fear. Meeting those needs supports secure attachment, healthy stress regulation, and long-term emotional resilience.

Every cuddle, gentle voice, and comforting touch shapes a child’s brain for the better. Choosing connection over extended crying is an investment in a child’s lifelong emotional health.

12/11/2025

Your body remembers the shape of your childhood nervous system. Far beyond simple memories, early experiences of safety, fear, and connection leave lasting imprints that can be measured into adulthood.

The Dunedin Birth Cohort in New Zealand followed individuals from birth into midlife. It found that childhood adversity leaves signatures in brain structure, stress hormones, immune responses, and even epigenetic patterns. Adults who experienced early trauma showed differences in multiple brain regions, not explained by adult life stress. This demonstrates that the nervous system itself remembers childhood experiences.

Other research highlights the extracellular matrix, the connective tissue around cells, as part of this memory system. It stabilizes circuits, holds biochemical cues, and locks in patterns of regulation or dysregulation. This means that anxiety, heart rhythms, digestion, and immune responses may echo our early environment.

Emerging therapies like Matrix Reimprinting work directly with these early patterns. By revisiting younger parts of ourselves, the nervous system can be gently reprogrammed, creating new neural pathways and emotional resilience. Studies show improvements in depression, anxiety, self esteem, and wellbeing after such interventions.

The body remembering childhood is not just a metaphor. It is a biological fact, and healing can start by honoring and reshaping those early imprints.

08/11/2025

Mees ja Naine paarisuhtes.
Vaata, kas midagi selles videos tuleb tuttav ette? Kas oled kunagi olnud olukorras, kus sa tahaksid oma partnerile midagi väga olulist jagada, aga sa ei oska seda teha? Kas oled tundnud, et sind ei nähta, ei kuulata, ei panda tähele? Mida sa sellistes olukordades tavaliselt teed? Kas suudad seda, millest puudust tunned, niimoodi väljendada, et saavutad partneriga suurema ühenduse? Või teed seda viisil, mis hoopis tõukab partneri sinust eemale?

18/10/2025

A compelling study published in the International Journal of Radiation Biology revisits an astonishing possibility — that DNA is not just the molecule of heredity, but a living fractal antenna capable of receiving and transmitting electromagnetic energy.

Researchers discovered that DNA’s helical geometry enables it to resonate at multiple harmonic frequencies — from radio waves to ultraviolet light. This geometry may allow cells to communicate through resonance, exchanging information through electromagnetic fields rather than chemical signals alone.

If confirmed, this changes everything. It suggests that life operates not just through chemistry, but through coherent vibration, harmonic communication, and field intelligence — the very principles behind consciousness, healing, and energy itself.

DNA, in this view, is not only a code — it’s a receiver of the cosmic broadcast.

Learn more: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21457072/

Explore our healing frequency devices here: www.omnicore.tech

15/10/2025

Kuidas vanadest harjumustest välja astuda?
Kuidas uut elu looma hakata?
Kas kaassõltuvuslikud mustrid on võimalik maha jätta?
https://www.tasakaaluruum.ee/pood/

13/10/2025

Sooda, pH ja pahaloomulised kasvajad: miks „alkaliseerimine“ ei ole ei uudis ega maagia, vaid biokeemia ja füsioloogia ning kuidas suhtuda inimestesse, kes kritiseerivad seda, millest nad aru ei saa.

Viimastel aastatel kerkib pahaloomuliste kasvajate aruteludes üha enam teema organismi happe-aluse tasakaalust ja nn „alkaliseerimisest“. Ühed "asjatundjad" väidavad: „sooda neutraliseerub maos, seega ei mõjuta organismi“. Teised rõhutavad, et jutt käib kasvaja mikrokeskkonna biokeemiast, mitte "köögimaagiast".

Tuginedes 100% teadusele, paneme asja selgelt paika: mis kasvajas tegelikult toimub, miks liighappesuse vähendamine võib tugevdada standardravi toimet ning miks see pole sugugi uus idee.

Enamiku soliidsete kasvajate korral näeme sama mustrit:

- Halvaloomulise raku sees on pH neutraalne kuni kergelt aluseline (soodustab jagunemist ja vastupidavust).
- Raku ümber ehk kasvaja mikrokeskkonnas on pH happelisem - põhjuseks intensiivne glükolüüs (Warburgi efekt) laktaadi ja teiste orgaaniliste hapete (nt suktsinaadi) kuhjumisega.

See pH erinevus ei ole sugugi süütu, sest see:

- soodustab invasiivsust ja metastaase;
- pidurdab immuunrakkude (T- ja NK-rakkude) tööd kasvajakoldes;
- halvendab mitmete keemiaravimite (paljud on nõrgad alused) läbipääsu kasvajarakku - ravim „takerdub“ happelisse keskkonda, toime väheneb, kõrvaltoimekoormus normaalsetele kudedele suureneb.

See ei ole väljamõeldis, vaid kirjeldatud teaduslik fenomen: kasvajas toimub ainevahetuse nihe (Warburgi efekt) ja hakkab prevaleeruma happeline mikrokeskkond ------->
Järelikult: kui vähendada mikrokeskkonna liighappesust, võib paraneda nii ravimite kättesaadavus kasvajale kui ka immuunvastus - ilma standardravi katkestamata. Mida on arstid ja teadlased hulgalistes uuringutes meie eest juba ära teinud ja teevad edasi.

Kasvajate liighappesuse leevendamiseks on teaduskirjanduses arutatud lihtsaid puhvrisüsteeme (sh naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda) juba aastaid. Lähenemisi on tegelikult mitu:

1. Toitumuslik: vähendada tarbitava glükoosi-/tärklisekoormust (see soodustab, et rakud toodavad vähem laktaati ehk piimhapet - ainet, mis hapestab kasvaja mikrokeskkonda ja sellega halvendab nii ravimite pääsu kasvajarakku kui ka immuunrakkude tööd), parandades seeläbi ravitulemusi ; selle juures toetuda mitte-tärkliserikastele köögiviljadele, piisavale valgule ja kvaliteetsetele rasvadele.

2. Suukaudsed puhvriained (nt naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda) toidukordade vahel, et mitte neutraliseerida maohapet.

3. Uriini pH jälgimine kui lihtne, odav ja korduv süsteemse puhvri nihke marker (ebatäiuslik, kuid praktiline - ribateste saab igaüks endale lubada). Seda on korduvalt pakutud ja katsetatud erinevates teadusuuringutes.

Väide „sooda neutraliseerub maos ja seega ei mõjuta organismi“ on liiga primitiivne. Jah, osa HCO₃⁻ seotakse maos. Kuid eesmärk ei ole „tõsta vere pH-d“, vaid nihutada puhvrisüsteeme ja vähendada happelist koormust organismi tasandil. Kui ajastus on õige (mitte koos toiduga) ja annus mõistlik, on muutused nähtavad uriini pH dünaamikas (ja vajadusel laborinäitajates) - mis peamine, need mõjutavad kasvaja mikrokeskkonna biokeemiat, mis ongi terapeutiline sihtmärk.

Lihtsamalt: „maohape kustutab sooda ära -järelikult nulltulemus“ on ebapädev, inimfüsioloogiale mitte toetuv seisukoht.
---
Inimesi, kes on aastaid populariseerinud happe-aluse füsioloogia aluseid ja toonitanud puhvrite praktilist väärtust (dr Riina Raudsik), on sageli avalikult naeruvääristatud ja alandatud. Täna, kui happelist kasvajamikrokeskkonda sihtivad taktikad on adjuvandina üha enam integreeritud kliiniliste uuringute tasandil onkoloogilistesse raviskeemidesse (et tulevikus tugevdada standardravi), on õiglane öelda:

a) jutt ei käinud „imeravist“, vaid biokeemia ja kliinilise loogika põhialustest;

b) on igati loomulik tunnistada, et varased populariseerijad tabasid probleemi tuuma, isegi kui nad ei kasutanud alati klassikalist (mis ei pruugi olla ainuõige) lähenemist.

Ma ei soovi dr Raudsiku eest rääkida ning ma ei ole kindel, kas ta on kasvajate teemal sõna võtnud või kuidas ta minu kirjutatusse suhtuks - kuid see, kuidas mina ise tema sõnumist aru saan - vee- ja elektrolüütide tasakaal, puhvrisüsteemid, hingamine, toitumine, mineraalid - kõik paikneb füsioloogilisel teljel; kasvajate kontekstis võib oskuslik töö happe-aluse koormusega kujuneda oluliseks tugisambaks.

Kas poleks aeg peeglisse vaadata, oma vead tunnistada ning sügavamate teadmiste tõttu hukka mõistetud tunnustatud arsti hea nimi rehabiliteerida?

Muidugi kerkib üles üks huvitav küsimus - kas sama strateegiat võib kasutada kasvajate tekkimise ennetamiseks...? Võime selle üle hiljem arutada, ainult teaduspõhiselt, muidugi.

Ja küsimus "kuidas suhtuda inimestesse, kes kritiseerivad seda, millest nad aru ei saa?" on ilmselt retooriline.
---
OLULINE!

Ära kohe vastanda keha pH taseme muutmisega seotud lähenemist standardravile; soovi, näidustuste ja piisavate teadmiste korral võid kombineerida neid ainult pädeva tervishoiuspetsialisti järelevalve all.

Vähenda glükoosi/tärklise koormust toidus --> vähem laktaati. Toetu mitte-tärkliserikastele köögiviljadele, adekvaatsele valgule ja kvaliteetsetele rasvadele.

Ära manusta suuri sooda doose omal käel ja ära eira naatriumikoormuse riske (vererõhk, tursed, süda, neerud).

Ära pea „alkaliseerimist“ ainsaks kasvaja ennetuse või ravi teeks - praeguse teaduse seisuga on tegu potentsiaalselt adjuvantse (täiendava) eksperimentaalse strateegiaga, mitte ainulahendusega.
---
Uuringud (vaid väike osa, kindlasti mitte kõik):
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38201489/
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/39457509/
https://www.frontiersin.org/journals/oncology/articles/10.3389/fonc.2022.920843/full
https://www.frontiersin.org/journals/oncology/articles/10.3389/fonc.2023.1175563/full
https://www.frontiersin.org/journals/oncology/articles/10.3389/fonc.2022.1003588/full
https://www.mdpi.com/2079-7737/13/4/225
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9467452/
--
NB! Tegemist on üldise haridusliku teabega, mitte meditsiinilise teenuse või isikupärastatud ravinõuga. Materjali kasutamine ei loo arsti–patsiendi suhet. Terviseotsused tehke koos pädeva tervishoiutöötajaga. Toitumis-, toidulisandi- ja „alkaliseerivad“ võtted (sh naatriumvesinikkarbonaat) võivad omada riske ja koostoimeid; enne alustamist konsulteerige arstiga. Autor ei vastuta kahju eest, mis tekib selle info kasutamisest; kasutamine toimub põhimõttel „nagu on“.

03/10/2025

7. oktoober kell 18:00 registreeru: anu@tasakaaluruum.ee

02/10/2025

Kas oled tundnud, et midagi veidrat on toimumas?

Oktoober 2025: mis on „4 Hz“ ja miks sellest kõik räägivad?
Viimastel kuudel on üha sagedamini juttu „4 hertsist“ – mõni seostab seda Maa loomulike elektromagnetlainetega (Schumanni resonants), mõni ajulainete seisunditega.
Schumanni resonants on Maa ja ioonosfääri vahel „kõmisev“ looduslik sagedusrida. Selle baas on ~7,83 Hz, kuid spekter võib kõiguda ja mõnikord ilmuvad ka madalamad ning kõrgemad rõhutatud tippud.
Ajulainetest rääkides asub 4 Hz teta-ala piiril (u 4–8 Hz), mis seostub sügava lõdvestuse, meditatsiooni, intuitiivse tunnetuse ja taastumisega.
Allpool – laiendatud vaade oktoobrile koos konkreetse prognoosiga.
Oktoober algab jõuliselt – 4 Hz fookuses
Ma ei tea täpselt, kust info „4 hertsi“ kohta täpselt tuleb, kuid sügava transi valguses, millest oleme läbi läinud/veel läbi minemas, kõlab see huvitavalt.
Oktoober, nagu ka september, algab karmilt ja nõudlikult, päikeseaktiivsuse tõusuga. Esimesel oktoobrinädalal on 24 pingesõlme. Võite öelda: „Pole ju palju.“ Aga! See pingestatus koondub väga laiasse vahemikku ja kaasab maksimaalselt osalejaid.
Energeetilised transformatsiooniimpulsid käivituvad galaktilisel tasandil, haaravad kogu Päikesesüsteemi, tabavad Maad ja mõjutavad inimesi mitte ainult „arenenud“, vaid ka massiteadvuse tasandil. Teisisõnu, „meie“ planeediprotsessi on samal ajal kaasatud kolm kosmilist „näitlejat“ (Galaatika, Päike ja Maa) ning suur osa inimkonnast. Päikesepursked on oodata klassist C kuni klassini X, Schumanni resonantsi tugevnemine mõnes piirkonnas võib ulatuda 180–200 hertsini.
Huvitav eripära on see, et viimased kolm kuud ei ole Schumanni resonantsi väli üksnes kasvanud üle tingliku 7,83 Hz piiri (nn elusa mateeria teadvuse lävi), vaid on langenud vahepeal ka 4 hertsini. Maa elektromagnetvälja kõigutamine madalatel sagedustel on väga kõnekas nähtus.
Võimalik, et nähtuse põhjuseks ei ole üksnes päikese purseaktiivsus, vaid ka Maa tuuma vastusreaktsioon. Magmade liikumine võib tuua kaasa seismilise ja vulkaanilise aktiivsuse tõusu ning kliimaparameetrite muutusi.
Inimese tasandil tähendab 4 Hz kiirendatud üleminekut teadvustamatust delta-rütmist tervendavasse teta-rütmi. Teisisõnu: samaaegselt „kõigutatakse“ kogu inimkonna sügavaid alateadlikke programme eesmärgiga neid tervendada – veel üks tõend planeedi mitmetahulisest transformatsioonist. On selge, et nii võimas ja mastaapne mõju avaldub inimestele erinevalt ja erinevate tagajärgedega.
Teadlikumaile inimestele on see energeetiline tugi vananenud komplekside, elujõuetute mõttemustrite ja negatiivsete emotsioonide läbikäimiseks – üheaegselt mitmes suunas, sh varasemate kehastuste alateadlike programmide tasandil. Vastavalt saab joondada ja tervendada kõik energeetilised kehad ning ka füüsilise keha üsna kõrgsageduslike parameetrite suunas, kuni umbes 150–180 Hz.
Neil, kelle teadvus pole veel piisavalt arenenud, võib planeedisageduste mõju ajuväljadele teinekord aidata tervendada põhialateadlikke hirme ja komplekse, mis on seotud juurtšakraga, ning see omakorda võib pisut stabiliseerida psühhosomaatikat ja isegi füüsilist keha.
Mida sellest endale kaasa võtta?
Kui kuulete mainitavat „4 Hz“, siis kontekst on tavaliselt kaksik: Maa loomulik resonants, mis võib mõnikord langetada fookuse madalale, ja ajulainete teta-tsoon, mis on seotud sügava taastumisega. Oktoobris võivad kosmilised tegurid (Galaatika–Päike–Maa) võimendada mõlemat: väliseid elektromagnetseid kõikumisi ja sisemisi teadvusseisundeid. Praktiline samm on olla tähelepanelik oma enesetunde suhtes, magada piisavalt, juua vett, vähendada liigset stimulatsiooni ning kasutada meditatsiooni või hingamistehnikaid, mis toetavad teta-sageduste loomulikku esiletulekut ja kehasüsteemide tasakaalu.

22/09/2025

22/09/2025

Kohvi joomise harjumus EI OLE jätkusuutlik väljapääs kroonilise unepuuduse korral.
Räägime 2024.a läbiviidud uuringust.

Kohv on paljude jaoks esimene valik, kui ööuni on lühikeseks jäänud. See võib mõneks tunniks aidata ärksana püsida. Kuid 2024. aastal avaldatud kontrollitud uuring (kasutati MRI ehk magnetresonantstomograafiat ning PET-kuvamist) näitas, et see lugu on palju keerulisem.

Tervetel täiskasvanutel lasti viis ööd järjest magada ainult viis tundi. Pool osalejatest sai päevas 300 mg kofeiini, teine pool platseebot. Ajus mõõdeti halli aine muutusi ning adenosii­ni A1 retseptorite aktiivsust. Tulemused olid üllatavad: kofeiin maskeeris unisust, kuid samal ajal TAKISTAS loomulikku aju kohanemist kroonilise unepuudusega. Seal, kus aju oleks pidanud plastilisust suurendama, nähti hoopis vastupidiseid muutusi.

See tähendab, et kuigi kohv lühiajaliselt aitab, võib ta pidurdada aju enda taastavaid mehhanisme. Aju plastilisus on aga see, mis võimaldab meil pärast vähest und vähemalt osaliselt kompenseerida kaotatut. Uuringu autorid seostasid selle nähtuse just adenosii­ni süsteemiga – see on sama mehhanism, mis seletab, miks mõni inimene tunneb kohvi mõju väga tugevalt ja teine vähem.

Statistika lisab konteksti: Euroopas joob igapäevaselt kofeiini sisaldavaid jooke ligi 80% täiskasvanutest, kuid umbes kolmandikul on püsiv unepuudus. See viitab, et kohv ei lahenda probleemi, vaid ainult peidab seda.

Praktilises plaanis tähendab see: kui uni jääb lühikeseks üksikutel päevadel, võib kohv aidata. Kui aga vähene uni kordub järjest, ei ole kofeiin lahendus – pigem hoopis risk, et aju ei saa end õigel viisil kohandada. Ainus tõeline väljapääs on taastav uni.