22/11/2025
Armsad!
Anno 22.11, 2025 küsigem endalt:
"Mis on kool?"
"Miks me koolis käimisest alati rõõmu ei tunne?"
"Miks ei ole kooliharidusest alati seda kasu, mida arengukavad ja õppeprogramm taoleb?"
See oli praegu pigem eesmärgist ajendatud retooriline päring ja me ei anna siia ise kohe kirjalikke täisvastuseid, sest me soovime, et sellele vastate teie, meie õppurid ja keelatud pole, kui seda soovivad teha ka lehe lugejad, kes meie koolis ei treeni.
Täna toome siia, oma paljuski veel katsetöö maigulise täiskasvanute hingehariduskooli eilse päeva kajastuse, milles kooli juhti füüsiliselt kohal ei pidanud olema, vaimus aga küll ning mil andsime juhtohjad meie edasijõudnu tasemele kinnitatud 2 õppuri pihkudesse.
Nende kaudu said sädeme südamesse ja kätesse ka ülejäänud töötoas askeldanud õppurid, kes selleks korraks end kirja olid pannud ning ka paar teismelist neidu, kes oma emade kaaskonnas ka ise midagi tehnilist ja koduseks majapidamiseks tarvilikku ära õppisid.
Kajastus seob ühtseks tervikuks mitme tööruumi sisustuse täiendamise ja angletoriumi eesmärgi tähenduse. Me pole oma inimkehastumises ei loom ei lind ega inglivalgus, aga meis on kõike seda mitmes mõttes ikkagi olemas ja kui me inimkond vajab Maa peal jätkamiseks teadvuse kasvu ning hingede tervendust, siis ei saa me seda vajadust eirata või arvata, et võtame paar tabletti ja elame jälle või et milleks ise rassida, ostame teenuse ja palkame abilisi ja elu nagu lill.
Kahjuks või siis ikkagi õnneks see nii ei käi ja inimese tahtele ikkagi kõik ses Looja loomingus ei allu. Inimest kui Looja läkitatud planeedi hooldajat ei ole siia mõnulema ja teiste loodut tarbima saadetud. Inimene pidi tulema hooldama ja vajadusel ise ka Looja loodut edasi arendama.
Mis on saanud meie hooldajaloomuse tegelikust olemusest, näeme päev-päevalt sõja meelsusesse nakatuvatest ja seni aastakümneid vaikselt toimetanud riikide juhtkondade otsustest, äärmuseni kurnatud laps-tööliste ärakasutamisest teise mandri rahva seas, naiste kui emade ja elu andjate-hooldajate alandamisest ja oma ärilistes tehingutes ärakasutamisest, meeste ärgitamisest olemaks pigem tööloom ja sõltuvusi täis maailma karjatav äge-kurb peremees, lauslabastunud naljatamisest riigi poliitmaastikul ja suurriikide seisukohtade meelevaldsest laiendmisest ning raskustesse sattunud riikidele ultimaatumite esitamisest viisil, mida kogeti sajandeid varem ja ka eelmise sajandi algupoolel.
Möödunud sajandi algusajal oli praegusega üsna sarnane olukord ja selles püüdis omakorda haritlaste eliit üle maailma nii mõndagi just kooli ja laste kaudu ning just uute pedagoogiliste suundadega paremaks ja üllamaks ja mõtestatumaks muuta.
Sel eesmärgil algatas Eestis meile maarahvana sobiva, kodulool põhineva üldõpetuse suuna kooliuuenduslane Johannes Käis, Prantsusmaal taolise meetodi Celestin Freinet', Austria-Saksa alal Rudolf Steiner jpt, kes meile innovatiivsete ja inimese hinge eetilisust ja loomisvaimu kasvatavate ideede kaudu elu jätkamiseks vajalikke suundi näitasid.
Kõik need eelnimetatud ja paljud teised teerajajad püüdsid massides esile tuua selle universaalse aksioomi, et inimene on Looja loodud loovhing ja tema arendamise ja harimisega nii enda kui riigi kui planeedi eest vastutavaks kuninghingeks saab maailma lausa teiseks muuta, kui allutada juurolemuses pesitsev vaimule vastu töötav loomolemus ja pöörata peatähelepanu skemaatiliselt väljendudes inimese tervikuks kasvamisele ehk aju ja käe ning südame koostööle.
Seni pole me oma koolis sellest lausa teaduslikus võtmes loenguid ja katsetöid kirjeldanud, ehkki ka seda on edaspidi tarvis, aga meil on vaja nüüd, pärast nii paljusid katsekooli loomise aegu, mil vaatlusväljas oli pidev tehniliste oskuste parendamine ja oma kätega millestki uue ja tarviliku tegemine, oluline kogemuse baasil olemasoleva teooria mõistete ja isikliku tunnetuse abil selgitada, kui tähtis on inimesele millegi juures vaeva näha, katsetada ja ebaõnnestumise järel taas jalgele tõusta, õnnestumisest innustuda ja juba varem loodule järjekordne lihv või teine kasutusmõte anda. See on lihtsamalt öeldes inimlik areng ja hinge olemuse kasv elus endas ja oma senise taseme ületamine mistahes füüsilis-vaimse tegevuse olukorras.
Meie koolis kehtib kogemusõppe meetod ja me oleme teie treeningu alati peamiselt kogemuse kaudu läbi viinud ning teeme seda ka täna, aga lisame siia eile tehtud korrastustööde pildid ja viime teie mõtte kokku ka Telose rahva poolt rõhutatud sõnumiga, et SEISAK EHK STAGNATSIOON VIIB LIIGI HÄÄBUMISENI.
Esialgu me siin muudest edasiarendustest veel teemat ei loo, aga viitame meie koolile kui uutlaadi hariduse jagamisele teadvushariduse edendamise egiidi all, mis on samuti kuninghingede kasvatusele orienteeritud projektkool ja mis püüab lahustada inimese kehastumise juurtšakrasse kivistunud orjaliku ja käremeelse algolemuse mõjutusi ning viia sagedust senisest olemise vibratsioonist järjest kõrgema saavutuse suunas.
Me loodame väga, et saame siin teema all lugeda teie endi liialt sügavale sisusse laskumata kogemusi eile-üleeile saadud töötoa saavutustest ja sellest, millise tunde see loomine ja millegi kordategemine teie hingele ja südamele terviku tähenduses andis.
Täname Töökabori perenaist Ariel Raudseppa ja Töölabori kaasliiget Magdalena Kalevit ning kõigi teie valmisolekut olla angletoriumis vastutustundlik kobarkonna liige ja õigesti mõtlev hingeravikooli õppur, kes allub ühisreeglitele ja kobara juhtliikme ettepanekutele ning kooli ja kobara töö sisekorrale!
Armastusega, Ingliterapeut Marya
