Loenguid ja vestlusringe võimalik tellida üle Eesti. Olen kahe lapse ema, ämmaemand, intensiivraviõde, imetamisnõustaja, õppejõud. Minu esimene imetamiskogemus algas 2009. aasta suvel poja sünniga ning hoolimata kuudepikkusest pingutusest teda täielikult rinnalapseks ma ei saanud. Kaks aastat hiljem tütrega läbi suurte raskuste katse-eksitus meetodil see õnnestus. Imetasin oma teist last kolm aastat. Imetamisnõustamisega alustasin aastal 2011. Läbisin UNICEFi baaskoolituse ja hakkasin tegema koduvisiite. Aastal 2013 astusin õppima ämmaemandaks, alustades samaaegselt tööd ämmaemanda ja intensiivraviõena. Lõin oma ettevõtte, sest nägin suurt vajadust pädeva imetamisnõustaja koduvisiitide järele, mida haiglal polnud võimalik pakkuda ja kogemusnõustajad ei suutnud pakkuda. Praegu olen nii ämmaemanduse õppejõud kui omandamas terviseteaduste magistrikraadi. Pean oluliseks pidevat täiendkoolitust oma erialal. Oman pikaajalist kogemust nii haigla- kui kodukeskkonnas, oskan tänu erialasele väljaõppele ema ja lapse seisu kriitiliselt hinnata ning vajaduse korral suunan edasi erialaspetsialistile. On olukordi, kus imetaval emal on soovitatav või vajalik olla jälgimisel haigla ämmaemanda pilgu all, näiteks soori või vasospasmi või väga väikese kaaluiibe korral - sellisel juhul palun tulla enda või mõne kolleegi vastuvõtule kohalikus haiglas. Tänu teadlikkuse tõusule pöördub üha rohkem peresid imetamisnõustaja poole juba raseduse lõpus, et end ette valmistada, praktilisi nippe omandada ning vähemalt teoreetiliselt teada, kuidas imetamisega edukalt alustada ning oma eesmärkidele mitte vastu töötada. Seoses sünnitusosakondade koondamisega suurhaiglatesse on muutunud imetamise õnnestumise seisukohast hädavajalikuks, et emal oleksid juba sünnitama minnes põhilised eelteadmised, kuidas esimestel päevadel lapsega toimetada. Suur rõõm on näha, et enamasti tullakse nendele kohtumistele koos isaga. Teen imetamisnõustajana koduvisiite Tartu linnas, kokkuleppel ka Tartu maakonnas. Sageli kutsutakse koju esimestel päevadel pärast haiglast väljakirjutamist. Töö käigus tekib küsimusi rohkem kui vastuseid ja teadmatusest tekivad sageli probleemid. Koduses keskkonnas tunneb naine end kindlalt ja turvaliselt. Koristamata korterit, kibedaid pisaraid ega tugeva arvamusega lähedasi nõustaja eest peitma ei pea. Tolmused põrandad ongi soojemad. Ainult kodus on meil rahulikult aega rääkida ja oodata lapse ärkamist, ainult kodus saame järgi proovida just seal toimivaid asendeid - neidsamu patju ja diivaneid ju haiglas ei ole. Minu koduvisiit ei asenda ämmaemanda ega perearsti koduvisiiti - ja ka vastupidi - kuid üks on teisele suurepärane täiendus. Julgustan kõiki emasid, kellel on probleem, paluma ka ämmaemanda koduvisiiti haigla kaudu, sest ainult nii saame aidata ühiskonnas normaliseerida seisukoha, et noor ema vajab ja väärib pärast lapse sündi kogu saadaolevat tuge. Samas oleme emadega kohtunud ka kohvikus, pargis, sõbra pool. Tartu maakonnast kaugemal elavate emadega aitab sidet pidada internet. Videosilla vahendusel on kõige kaugem koduvisiit viinud külla Austraalias elavale eesti perele. Olen jätkuvalt avatud nii haiglate, perearstikeskuste, ettevõtete kui eraisikute koostööpakkumistele. Olen teinud imetamisele suunatud loenguid ja vestlusringe üle Eesti nii värsketele emadele, beebigruppidele, imetamisnõustajatele kui sünnitoetajatele. Konkreetsete toodete reklaami tegemise ettepanekutega ei ole siiski mõtet minu poole pöörduda, kuna minu kindel soov on mind usaldavatele emadele jätkuvalt tagada reklaamivaba ja sõltumatu nõustamine. Pakun ka imetamisnõustajate supervisiooni. Aastate jooksul olen toeks olnud nii koduvisiite teostavatele ämmaemandatele, Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühingu imetamisnõustajatele kui kolleegidele, kes soovivad imetamise osas end kindlamana tunda. Väärtustan oma töös kvaliteeti, laiemat pilku ja neutraalsust. Koolitan end pidevalt, et hoida end pädevana. Toetun oma töös kogemusele nii haiglas kui kodus ja tean, millised on erinevate tegude lühi- ja pikajaalised mõjud. Teen koduvisiite enda ettevõtte alt, et aeg ja ruum piiranguid ei seaks. Pean oluliseks, et emad kuulataks lõpuni ära, nende jõuvarusid ei hinnataks üle ning neile antaks vaid päriselt toimivaid soovitusi, mille järgimine loob soovitud tulemuse. Nõustamine ei ole hinnangu andmise, vaid olukorrast aru saamise koht. Esmalt soovin teada, mida soovitakse saavutada, mis on eesmärk ja seejärel saan pakkuda oma teadmisi ja kogemust, kuidas sinna jõuda. Ema ja lapse turvalisuses ma siiski järeleandmisi ei tee. Usun, et ema ja lapse turvalisuse tagamisel on esikohal ema vaimne tervis ja kohe selle järel tuleb arusaamine keha toimimisest. Imetamine on väga tähtis, aga mitte maailma kõige tähtsam asi ja vahel on õige otsus ka imetamine lõpetada. Lapse eest hoolitsemine on tänuväärne, intensiivne, vastutusrohke ja kohati väga keeruline ülesanne. Minu sügav veendumus on, et emad väärivad kogu neile kättesaadavat toetust ja abi. Kui saan Sulle abiks olla, olen kõne või kirja kaugusel. Anni Anastasia Pilvar
