Inner Works Therapy

13/11/2025

👨‍🌾 Terviklik Teraapia ja EluLoome 👇

Kui inimesed teraapiasse ja psühholoogiasse ja vaimsusesse astuvad, siis üks esimesi mõistmisi ja samme on tähelepanu viimine väljast sisse - “I am doing this to me.” Ehk hakatakse uurima ja nägema, kuidas inimese enda käitumine, uskumused, traumad ja valukohad ja hirmud nende väliseid tingimusi loovad - suhteid, töö tingimusi, elukeskkonda jne. Ja siis hakatakse nendega töötama, et välised tingimused saaks muutuda. Väljast sisse ja siis tasapisi seest välja. Eneseteadmine suureneb ja seeläbi ka enesejuhtimise võimekus (agency).

Nüüd järgmine samm (ja on ka inimesi, kes esimese lihtsalt vahele jätavad aga seal tuleb lagi varem või hiljem ette) on esimese peegelpilt ja üldiselt tuleb pärast mingi koguse eneseteadmise ja -juhtimise võime saavutamist. Hakatakse aru saama holistikast ja praktiliselt ehk terviklusest ja tervisest selle laiemas tähenduses - niiet mitte “ainult ennast muutes” muutub väliskeskkond, vaid läbi väliskeskkonna teadliku muutmise ja disainimise/kultiveerimise saan ma ka ennast muuta - oma käitumist, oma uskumusi ja oma seisundit. Näiteks selmet mõelda, et mis trauma ma järgmisena läbi pean töötama, et mu eneseusk suureneks mõtleme hoopis kuidas ma kõige kiiremini endale tõestan, et ma suudan luua ja pakkuda väärtust teistele inimestele? Ehk ettevõtlusest ja lävimisest saab “tervenemise” või vaimsuse osa.

Ma ei ütle, et üks on olulisem kui teine või et mis järjekorras need tulema peavad, sest areng ongi kihiline, tsükliline ja fraktaalne (kui õpite ja mõistate elus-süsteeme) - üks samm tagasi ja kaks sammu edasi jne.. Aga siin on lihtsalt üks näide ja mõte holistilisest ja integratiivsest lähenemisest 🙂. Kuidas teadlikult oma elu ja kujunemist juhtida, toetada, võimaldada.

29/10/2025

💌Sisuloome, Hingest ❤️‍🔥(Looja Arhetüüp)

Mõtlesin , et jagan kuidas ma sisu ja sisuloomet olen hakanud nägema ja kogema. Loovusest olen juba palju juttu teinud äga räägime veidi sisust ka. Maagiast, alkeemiast, väärtusloomest.

Minu jaoks sisu ja väljendus on kanalid selleks, et oma oma hinge ja oma sügavamaid väärtuseid siia maailma tuua. Ja pole vahet kas sa lood videot, postitust, ettevõtet või brändi - need kõik kannavad endas ja edasi mingit väärtust ning kui hingega teha, siis ka Sind - sinu rännakut läbi senise elu ja sinu unikaalset maitset ja maailmanägemust. Sulle olulisi väärtuseid - Ilu, Tõde, Armastust universaalses mõistes aga läbi sinu prisma ja tunnetuse - mis sinu jaoks on ilus, tõene ja kuidas sina armastad (sellest lähemalt ehk mõni järgmine postitus).

Vaimses mõistes on minu jaoks loomine Püha Kunst - meie enda Jumaliku Sädeme kehastamine - meie “geeniuse” (kust džinni idee pärineb) kanaldamine ja vormi (mateeriasse) valamine/püüdmine. Sestap ka sisuloome ei seisne produtseerimises ega tootmises. Isegi tellimustööle ei suuda ma enam nii läheneda. Loome ja sisuloome seisneb selles, mida me läbi selle äratame inimeses - mida me välja kutsume. Nii endis kui teistes.

Niiet Looja Arhetüüp ei saa sisuloomes väljenduda mingi tehase ega ka persoonibrändina (kuigi oluliselt lähemal kui propaganda- või turundusmasin). Ütlesin just kaaslasele, et enne ma lähen poliitikasse tööle kui meediasse või turundusse - siis valetan vähemalt enda eest 🥲. Aga minu jaoks on sisuloome Maagia praktika. Ja maag ei jaga lihtsalt informatsiooni: ta avaldab mõju ja muudab ruume, seisundeid, perspektiivi ja olemist ennast. Seega sisuloome võib olla alkeemia - iga podcast, postitus või vestlus saab olla transformatsiooni kandja. Eluline ja tähenduslik muutus: Psühholoogiline, vaimne või ka majanduslik. Ja selles uus paradigma seisnebki. Kuidas viljeleda väärtuste muutumist - mitte müra juurde tootes vaid kuidas kogu ühiskonna “muusikat” vahetada. Again, väärtustest järgmises postituses pikemalt. Tagasi loomise juurde.

Iga loomisakt minu jaoks sisaldab tantsu kahe arhetüüpse jõu vahel - meheliku ja naiseliku. Püha naisenergia - see kes annab elu ja vormi. Kes hoolitseb, viljeleb ja teab kuna on vaja oodata. Tema on muld, üsa, mateeria. Ning Püha meesenergia - valgus, säde, idee ja seeme. Tema annab suuna, mustri, korra ja liikumise. Loome arhitektuuri. Ja iga kord kui need kaks kohtuvad, kui teadvus viljastab mateeriat (materjali), siis midagi unikaalset sünnib. Ja ma ei räägi lihtsalt sümboolikast, vaid teadvusest, neuroloogiast, energeetikast. Iga kord kui me loome - kanname meesenergiat, kes püüab visiooni ja naisenergiat, kes kannab üsas ja loob keha. Ehk et olla Looja, on vaja kanda mõlemat energiat nii (õiges) tasakaalus kui ka liikumises/dünaamikas. Oodata õiget hetke aga ka tegutseda. Kuulata ja juhtida - Olla vastuvõtlik, kuid mitte passiivne. Aktiivne aga mitte jäik ega forsseeriv. See ongi see, mida Jung kutsus Alkeemiliseks/Pühaks Liiduks ja sellest kokkupuutepunktist kõik sünnibki.

Aga kuidas see sisuloomes väljendub ? Mul on selline nägemus: on selline energeetiline kogum veidi nagu puu või kaheksajalg, kust jooksevad välja erinevad kanalid. Suuremad kanalid ja neist omakorda järjest väiksemad. Ja selle keskel on meie essents ja meie sügavaimad väärtused. Meie sagedus, meie hing, need väärtused mida me siia maailma toome. Needsamad ilu, tõde ja armastus meie omas mahlas - ja mööda neid kanaleid nad siia maailma voolavad. Suuremad kanalid/oksad/kombitsad on meie projektid, teenused, tooted ja loovkanalid. Näiteks podcast, raamat või uudiskiri. Aga väiksemad kanalid mis omakorda neist jooksevad on meie sotsiaalmeedia - postitused, shortsid, insta karussellid ja story’d või ka väiksemad vestlused ja arvamusavaldused, mis sa maailma saadad - pildid, tunded, sõnad.

Niiet kõik need kanalid ulatuvad maailma ja potensiaalis puudutavad inimesi ja ehk ka nende südameid. Uued inimesed esmalt ülidselt kohtuvad nende väiksemate kanalitega - saavad mingi väikse kogemuse, maitse, idee sinust. Ja kui see neid puudutab, siis süvenevad - kas veel väikestesse signaalidesse või siis juba pikemasse formaati. Aga põhiidee on selles, et sinu “energia” voolab keskmest ja ideaalis ka kutsub teisi sinna keskmesse. Sinu tõesse, ilusse, armastusse. Niiet ideaalis sinu väiksemad väljendused annavad maitse sinust ja ei ole lahus sinu sügavamast filosoofiast - nad on väiksed tükikesed sinu essentsist, mis on püütud erinevatele lõuenditele ja materjalidesse. Ka päris mateeriasse kui oled näiteks käsitööline. Või laulu, muusikasse, disaini või filmi.

Ehk pigem on küsimus selles kui hästi need kanalid töötavad - on nad sidusad ja koherentsed sinu keskmega või on nad sogased, blokeeritud, ainult ühtepidi voolavad või sõlmes ? Kuni sinnamaani et me kas ei väljenda end üldse või teeme seda ebautentselt - ennast kaitstes või varjates. Siit muide võlts-olemine, ärevus ja depressioon võrsuvadki. Nagu minu õpetaja tavatses öelda - depressioon on väljenduse (expression) puudumine. Või ärevus tegutsemise..

Aga see ongi minu jaoks sisuloome ja uus paradigma. Mitte kvantiteet või isegi järjepidevus pole olulised, vaid koherentsus ja subjektiivne tõetruudus. Sest ka algoritmid on arenenud - nad teavad täpselt, millest sa räägid ja kuidas väljendad ja kuidas see teistele mõjub või mitte. Sa ei pea enam mingeid numbreid taga ajama, vaid keskenduma kvaliteedile ja vastavusele (sulle kohasele tagasisidele) - resonantsile.

Iga tükk, lugu ja fraas võiks sinu hingest sumiseda. Ning sinu pikem formaat (podcastid, esseed ja koolitused nt) - see on sinu “sügavusepada” - koht, kus sinu ideed saavad podiseda, kujuneda, seguneda ja eristuda. Ja lühem sisu on väiksed resonantsikillukesed, maitsed, meelitused - nad sütitavad teisi ja tekitavad äratundmisi, olulisi meenumisi ja sisekaemuseid. Niiet kogu sinu sisuloome moodustab elava ökosüsteemi. Mitte turunduslehtri vaid magnetvälja, mis inimesi oma hinge ja tõega orienteerib.

Kui su sisu on sinu keskmega kooskõlas, siis muutubki see maagiaks ja alkeemiaks. Iga sõna, pilt ja pakkumine võimaldab positiivset muutust kellegi elus - kui sa kõneled, väljendad ja lood päris kohalolust, siis loomulikult tõmbad sa teisigi terviklusse ja sidususse. Sa muudad inimesi mitte faktide või aruteluga, vaid omaenda sageduse, seisundi ja suhtumisega. Tuletad neile nende endi hinge ja essentsi meelde.

Seetõttu iga väljenduse ja sisutükiga on võimalik südameid puudutada ja mitte ainult neid positiivselt mõjutada (või negatiivselt..), vaid läbi nende ka lugematuid teisi inimesi, kellega nemad kokku puutuvad igapäevaselt. Sestap on minu jaoks ka teadmised tööriistad - me ei “oma” neid vaid pidevalt kasutame, vihume ja testime maailma ja reaalsuse vastu. Mõõdame nende mõju enda ja teiste eludes - olgu see siis mingi psühholoogiline raamistik, meditatsiooni praktika või äristrateegia. Kõik need on mingi mõju loomeks. Ka vaimsus ja religioon - need on “teadvuse ja meelsuse tehnoloogiad”. Disainitud meie endi mõistmiseks, kaastunde arendamiseks ja ärgitamiseks ning elule tähenduse leidmiseks ja andmiseks nii üksikisiku kui ühiskonna tasandil. Ja see ongi ✨Looja ja sisuloome päris ülesanne - luua transformatsiooni tööriistu, et kanaldada Armastust, Ilu ja Tõde mateeriasse, et tähistada ja väärindada Elu ning teha Tarkus kättesaadavaks ja rakendatavaks.✨

Niiet olla looja on olla nii ema kui ka isa oma visioonile - hoida ja kanda seda usu ja kannatlikkusega ning ka tegutseda vaprusega - usaldada ja järgida loovimpulssi kui see kerkib - nii pidavat kõige ägedam elada olema.. Ja nii saavad meist jätkuvalt ja pidevalt sündiva maailma kaasautorid.

👁️‍🗨️Mis essentsi sina kannad ja siia maailma sildad? Mis vorme tahab see võtta? Loogem ilu, tõe ja armastuse loitse ja jätame oma unikaalse jälje ja laulu siia maailma kõlama 🙂. ✍️

08/10/2025

🧠💬 8 Õppetundi Psühhoteraapiast 💬🧠


Mõtlesin veidi järgi, mis ma oma koolide ja töö läbi psühholoogiast õppinud olen. Tegelik nimekiri on loomulikult pikem aga alustame kuskilt:

1. Setting Goals is not optional - not just on productivity level, but on existential/psychological level - this orders our life, perception & psyche. Both long-term and short-term goals are fundamental to well-being & functioning.

2. No one is an island - while our actions measure our worth, happiness is only real when shared and meaning is interpersonal. Most of thinking happens in a dialogue and relationships reflect our inner dialogue - the earliest ones carry and direct us our whole lives. Meaning also that you can mess yourself or others up really bad for a long time through bad relationships (think the effect betrayal & lies, toxicity or narcissism can or have had on you for examples).

3. I am a construct. Which means “I” can be de- and reconstructed.

4. I am also a mix of interests (parts, subpersonalities, drives or spirits - however you want to view them) which can be aligned and ordered, even reasoned with - to an extent.

5. This deconstruction will be painful psychologically but there’s hardly any “work” more rewarding in your life that you could do - this will directly impact every other aspect in your experience.

6. There are different aspects/directions to the alignment which form deeper, higher and wider levels of identity but this I will explain in the next posts (deserves a book, really). You can look into ‘Syntony’ term as it is used by Alexander Laszlo.

7. Listening is The (second) Most Important Skill you can learn and develop.

8. Judgement and Discernment are worlds apart - moving from the first to the second is the essence of psycho-spiritual development, the fruit of prayer and meditation. Similar to sympathy vs. empathy and empathy vs. advanced empathy (I will explain in the next post).

09/09/2025

Loomespikker vol. 3 - 🔑 Miks häälestus on loovuse võti (ja kuidas seda teadlikult teha)

"Sissehäälestus ehk Adra Seadmine. Meele ja alateadvuse promptimine."

🧘‍♂️Mis on häälestus ? See, millega me mingisse tegevusse, ruumi, protsessi läheme. Valmisolek, kavatsus, seisund. Prompt, küsimus, probleem millega me maadleme. Kas siis intellektuaalsel tasandil, ettevõtluses ja tootearenduses, teaduses või kasvõi kunstis. Nagu ka inspiratsioon, mis on minu jaoks spontaanne häälestus. Ja nii inspiratsioon, kavatsus kui häälestus võivad olla hetkelised ja mingi ühe tegevuse või protsessiga seotud aga võivad olla ka suurema ajaühiku või elukaarega seotud. Miks mitte ka terve eluga - küllap meil kõigil on neid hetki ja sündmusi eluloos, mis muudavad meie terve elu kulgu. �Aga siiski kui ma räägin sissehäälestusest, siis ma mõtlen eelkõige teadlikku protsessi. See võib omakorda olla informeeritud ja motiveeritud alateadlikest vajadustest, huvidest, hirmudest või lootustest aga praktilises mõistes on see miski mida me loome ja suuname. Suuremal või vähemal määral. Ehk tegelikult kõrgematel tasanditel me räägime juba eneseteostusest ja ka eneseületusest. Ja “madalamal” tasandil ellujäämisest - kui nälg paneb tegutsema. Ehk et meil on häälestus alati kui me mingisse tegevusse läheme, ka teadliku häälestuse puudumine või üldse häälestuse puudumine (sisuliselt ainult koomas võimalik ja ka mitte absoluutne, sest ka une pealt on osa meie ajust ja närvisüsteemist häälestunud ja valmis reageerima mingitele stiimulitele - ohule) on häälestus. Seni kuni me oleme kehas, on meil häälestus.

🌱Aga nüüd praktilises võtmes - Me saame luua seda häälestust. Seda mõeldaksegi näiteks kui öeldakse “võta ennast kokku”, “ettevaatust”, “mõtle ikka korralikult läbi”, “üheksa korda mõõda üks kord lõika” jne. See on meie teadvuse konfigureerimine, ressursside suunamine ja mingi teatud kondi andmine alateadvusele närimiseks. Me saame isegi ehitada ja kasvatada seda häälestust - kutsutakse pühendumuseks (devotion)❤️‍🔥. Võib ka väljenduda obsessiooni ja kirena kuigi need on tihti kontrolli alt väljas, me saame lihtsalt neid lubada või mitte - parimal juhul.

🗓️Nädala algus, tööpäeva algus, teraapiaseansi või raske vestluse algus. Trenni, koolipäeva või ka uut faasi elus alustades - me seame mingi kavatsuse, avame ruumi ja potensiaali millekski uueks, kas siis kogemuseks, õppetunniks või muutuseks endas või elus, suhetes või ruumis. Ja seda saab teha paremini ja halvemini. Tass teed või kohvi, raske söök või keha toetav tervislik kõhutäis. Me teeme seda kõike juba loomulikult ja alateadlikult ka, kuid mida suuremat pilti me elus vaatame (millel tihti on negatiivne trigger - midagi läheb katki või ei tööta enam) seda teadlikumalt me saame seda juhtida. Kuid see ei ole lihtsalt plaanimine. Plaanimine võib osa olla sellest aga minu jaoks on selles häälestuses rohkem kihte kui ainult meeleline, sõnaline või fantaasia kasutus. Ideaalis näiteks südameteadvuse kaasamine - kavatsus kui palve, millel on mingi sagedus, mingi tunne, mingi igatsus. Mingi tõmme, meelitus ja aktivatsioon ja sarnaselt flow seisundile, tekib siis miski loomulik liikumine ja teadvuse laienemine.

✨Kuidas mina häälestun erinevateks tegevusteks? Paar näidet ma olen juba varasemates postitustes toonud - näiteks suhetes ja loovtöös ma tihti kasutan kohalolu ja tänulikkust, mis loob võimsa ruumi. Liikumine on veel üks hea näide. Siin on kavatsus ja mingi fookuse hoidmine oluline, samas ei tohi ka pingesse jääda - võtta mingi eesmärk ja siis minna näiteks pikale jalutusele võib-olla kuskile loodusesse stiihiate keskele. Ka trenn ja jooksmine töötavad aga siinkohal on oluline pingutuse aste. Kui kasutada aktiveerimiseks ja fookuse võtmiseks siis minu jaoks 20 minutit jooksu ja cardiot on paras. Kui sealt üle minna siis pigem läheb juba protsessimiseks ja treenimiseks keha tasandil - seda ma üldiselt kasutan pigem väljahäälestumiseks kui sissehäälestumiseks.

📓Üks tihedamaid tegevusi mida ma häälestumisel kasutan näiteks päeva alustamiseks või ka päeva lõpus enda kokkukorjamiseks on kirjutamine. Üks meetod mille ma Dan Koe’lt võtsin on “Dump” folder oma notes’ides. Ja jällegi see ei ole igapäevane praktika, vaid siis kui tunnen vajadust pead tühjendada. Ja dump’i mõte ongi visata peas keerlevad mõtted, mis iganes need on parasjagu, välja “paberile”. Eesmärgiks ei ole mingi vaimusünnitis, vaid lihtsalt end mentaalselt/emotsionaalselt maha laadida - nagu jätaks pagasi ukse taha. See aitab luua selgust ja fookust. Ma kirjutan sinna oma kavatsusi, to-do list’e ja uitmõtteid ja inspiratsiooni. Aeg-ajalt tulen ka päeva jooksul tagasi et midagi maha kriipsutada, kustutada või juurde kirjutada. Kui on rohkem inspiratsiooni siis võib-olla joonin alla, panen mingid laused bold’i ja paar korda kuus käin üle ka oma viimaseid kirjutisi, et välja noppida olulist või materjali uuteks kirjatükkideks. Lihtne, universaalne, odav ja töötab.

🔮Aga kirjutamisega ja häälestumisega saab ka sügavamale minna. Näiteks visionboardimisel ma alustan üldiselt “manifestoga” - mida ma soovin oma ellu, seal muuta või parendada, lisada või arendada. Ja lihtsalt lasen südamel, meelel, kehal voolata paberile - “stream of consciousness” kutsutakse seda contenti tegemise maailmas. Oma ülikoolis magistritööga alustades sain ma aru et ma olen seda 17 aastat teinud. Alustasin unenägudega - tahtsin lucid dreamimingut harjutada. Aga hiljem kujunes päeviku pidamiseks ja siis juba ka podcastimiseks. Mingi tausta protsess, seedimine ja ehitamine. Ja lõputööga võtsin eesmärgiks vaadelda kogu seda protsessi, tuhandeid sissekandeid, et näha mis seal taga opereerib - kes ja mis see mind siis ehitab. See oli minu hüpotees hingest Jungiaanlikus mõistes - Kõrgem Mina, kes mind mudib, meelitab ja nügib mingis suunas. Ja kuigi kõigil ei ole kirjutamise praktikat siis ma arvan et läbi teiste tegevuste on meil samamoodi teatud lõuendid erinevate materjalide ja loovprotsesside näol, kus me end laiali laotame ja uuesti kokku paneme, pidevalt, perioodiliselt. Naised näiteks kipuvad koristama ja mööbeldama. Seal on muidugi teised tagamaad ka aga jällegi selline psühhosomaatiline, psühhoökoloogiline protsess. Peab uue sõna selle jaoks välja mõtlema..

🎨Ehk et me saame pakkuda oma hingele, oma teadvusele ja alateadvusele neid lõuendeid, kuhu ennast laotada ja kus mingit iseorganiseerumist ja ümberorganiseerumist, isegi alkeemiat ja muundumist võimaldada. Päris pikaks on läinud see postitus niiet ma võtan selle kokku uuesti Visionboardiga. On erinevaid lõuendeid ja artifakte mida teha ja uurida et oma hingele lähemale tulla, aga teadlikus eluloomes on visioonitahvel (mida ma kutsun visiooni/nägemuskangaks või loomekangaks) üks vahvamaid meetodeid ja minu filosoofias ‘praktikaid’. See on ühelt poolt viis ennast nügida ja oma alateadvust promptida märkama võimalusi oma unistusi teostada aga teisalt ka äge põhjus oma südamesse ja hinge vaadata - mida ma siis päriselt tahan, mis sagedusel ma elan ja veidi lahti muukida ennast ja oma paadunud mõttemustreid, et “mis veel on võimalik..”

Visionboard on veel üks viis häälestada end ja teha seda pikemaks perioodiks. Pakkuda endale lõuend, meeldetuletus ja inspiratsiooni ja motivatsiooni tõuge. Nügida end oma unistuste elu poole ja tuua rohkem teadlikkust oma ellu ja tegevusse. Soovitan iga paari aasta tagant uus visionboard teha ja iga mõne kuu tagant selle juurde ka tagasi tulla - vaadata mis on realiseerunud, mis on konkreetsema vormi võtnud ja kus on siht veel täpsemaks ja teravamaks läinud. Lisa sinna aeg-ajalt midagi juurde, täienda ja luba endale kerge motivatsiooniboost kui miski on juba realiseerunud (kleebi sinna näiteks fotosid olukordadest, kus seda õnnestumist tundsid). Ja kui tahad koos terve päeva meisterdada, unistada ja inspireeruda, siis anna märku - teen oktoobris ühe päevase EluLoome ja NägemusKanga töötoa (praegu on 19. kalendrisse pandud). Ja kui tahad rohkem minu tükke lugeda ja minuga kursis olla siis kirjutan korra kuus uudiskirja ja blogi ka 💌😌🧙🏻‍♂️. Järgmine kord juba rohkem Elu- ja projektiloomest.

�Kuidas sina end häälestad ja päeva, projekti või hooaega alustad? 💬

Anchor Your Soul & Build Your Inner Empire

03/09/2025

Viimane Newsletter:

Õhus on veel veidike suvehõngu, loodan et saate sellest viimast võtta - puhake, rännake, tehke mis hing igatseb ja keha küsib 😌.

Mina korraldasin viimane nädalavahetus Loomelaagrit, mis oli 7 aastat üks väga innustav ja laadiv tava ühe väga armsa ja paraku hiljuti lahkunud sõbraga. Paljudele teist olen ilmselt sellest juba siin-seal rääkinud ka. Seekord tundsin, et see võikski olla lifestyle. Nii end edasi tõmmata oma unistuste poole regulaarselt iga mõne kuu tagant. Üleüldse loovuse mõistes ma töötangi paremini sprintides - miks mitte siis seda viljeleda, aidata teisigi ja üksteist edasi ja läbi tõugata. Meil on nii palju tarkusi-teadmisi-andeid mida üksteisega jagada, mis loob väga viljaka pinnase loomiseks, ideedeks, projektideks ja ettevõtluseks. Tervenemiseks ja taastumiseks käiakse ritriidel, a miks mitte ka thrivimiseks 😉?

Laupäeval andsin oma visionboardi praktikat, frameworke ja filosoofiat edasi, mis mind on palju edasi ja sügavamale aidanud oma loomeprotsessis. Tore oli saada kinnitust, et see aitab ja inspireerib teisigi ning inspireeruda ise ka teiste ägedatest visioonidest, projektidest ja unistustest. Nagu selliste sündmustega tihti siis jälle tundsin et jäi puudu ühisest ajast. Aga praktilises mõistes ka - sain aru et mul on vähemalt 2 päevast töötuba pakkuda inimestele. Üks ongi üldisem EluLoome ja Visioonikanga töötuba, oma unistuste elu ja enese tahumise visualiseerimiseks, ankurdamiseks. Ja teine inimestele kellel on juba siht ja mingi konkreetne projekt silme ees, aga tahaks seda veel selgemaks ja konkreetsemaks tahuda ning korraliku roadmapi valmistada DragonDreamimise meetodi ja mudelite toel.

Ehk kokkuvõtvalt: hõikan veelkord välja need 2 töötuba - ehk saab juba Oktoobriks ühe grupi kokku - vastavalt võimalustele ja osalejatele siis kas laivis, onlainis või mingi hübriidlahendus. Kirjuta mulle kui tunned huvi !

Ja teiseks, podisevad juba mõtted ja tunded teha varsti veel üks loomelaager, ehk pea nädalane ja täitsa ritriidi vormis. Trenni, loodust, lõõgastust ja fokusseeritud loomist kultiveeritud ruumis ja seisundis ❤️‍🔥. Again, anna märku kui kutsub, teen mingi messengeri grupi ehk.

Nii aga siis võiks teile, lugejatele, ka miskit pakkuda, mingi tasteri laupäevast. Siin on üks minu visionboard, mida ma näitena kasutasin (pildid allpool). Tekstina on ka 2 visionboardimise faasi lahti võetud. Ja järgmine pilt kirjeldab erinevaid raamistamise/paigutamise viise - veel üks võimalus minna sügavamale oma eluloomes. Ehk et me ei lähe ainult objektikollaažist edasi ruumidesse, praktikatesse, tunnetesse ja sümbolitesse, vaid ka sellesse kuidas me seda loomet ennast läbi viime - mis me selle käigus tahame kogeda, tunda, õppida. Ehk et kas see on üldine pilt - kaart, kompass, monument või ankur (unistuse/hinge/elustiili) või on see hoopis protsess (spiraalne pilt). Või väärtuste ja olemise kondenseering (kontsentrilised ringid). Nüüd kui siit projektiloomesse minna siis saab see ajategur veel olulisemaks aga üldine soovitus on luua visionboard 2, võib-olla 3 aasta lõikes. Selle ajaga lihtsalt me ise ja meie keskkond muutub juba niipalju, et ta hakkab rohkem pidurdama kui edasi innustama - ja loomulikult saab relevantsed asjad või täitumata unistused mis ikka kutsuvad järgmisele visionboardile kaasa võtta. Ja see ongi minu töötoa essents ka - selle pärast ma kutsungi seda LoomeKangaks. Sest see ei ole üks pilt - see on protsess, praktika, sisemine kompass mis järjest areneb, kasvab, täieneb, täpsustub. See on elus.

(Uudiskirjas jätkub - saab mu lehel ka lugeda)

01/09/2025

🧙🏻‍♂️📚Monday Ruminations💛🧞:

There is a point in which the heart and the mind align. It’s the point where Love and Wisdom meet. When knowledge has become wisdom, and the heart has truly opened, grown and ripened to carry Love. Because Wisdom is Love and Love is Wisdom. Where every piece becomes harmonious with the whole and the whole serves every little piece it encompasses. The one, the other & the space in between - all unified and attuned to one shared direction, a win-win-win outcome, process & situation. And when you’re wise enough, that’s what you serve. That’s what an intelligent design is. And when you love, that is what you do. It may look like a self-sacrifice but it’s not. It’s mature love. And the depth of it is the same as depth or expanse of wisdom. And that’s literally what 'Philosphia' means. 'Love of wisdom' or 'wisdom of love'.

19/08/2025

Viimase uudiskirja väljalõige 💌:

Miks ma nii suur loomise ja loovuse fänn olen, ja miks mulle nii väga hing ja hääl ja heli meeldivad - need kõik on omavahel intiimselt seotud ja ilmnevad samast kohast, Allikast.

Ehk et ükskõik millisega sa tegeled - loomise ja loovusega, heli või häälega, siis saad kontakti oma hingega ja Allikaga. Sa tood midagi unikaalset siia maailma - osaled selles protsessis kus vaim ja mateeria kohtuvad, kus hing kehastub ja inspiratsioon tantsib elu ja mateeria lõuendil.

Selles protsessis võib olla erinev ulatus tahet ja “juhtimist”. Näiteks kunst ja teadus, vaimsus ja ettevõtlus on minu jaoks kõik sarnased loovprotsessid - kõik püüavad ja kanaldavad mingit inspiratsiooni, kuid erinevus on (eelkõige väljundis ja lõuendil) “tegemise” ja protsessi juhtimise ulatusel. Ehk et tegemise/olemise skaalal. See tuli teemana nii hästi välja eelmises meeste väeringis - on peen, kuid oluline erinevus flow’l ja “sõidul”. Ühel juhul sa koged ja muutud mingiks protsessiks - objekti ja subjekti piir hägustub või kaob üldse. No nagu surfamisel näiteks muutud laineks. Teisel juhul sa koged ja samal ajal lood seda kogemust ise, näiteks lased liugu aga liumäe ehitad ise (hea allegooria elule ja ettevõtlusele).

Ja see skaala ongi erinevus kunsti, vaimsuse ja ettevõtluse vahel. Kunstis sa kanaldad: sul on lõuend kuhu sa miskit püüad aga see tükk, teos, vaimusünnitis ei ole (ideaalis) päris sinu loodud - sina oled instrument. Vaimsuses jällegi tegevus sisuliselt puudub, see on puhas olemine ja selle “olemise” astme ja kvaliteedi muutmine - sa kanaldad aga lõuend ise puudub, parimal juhul oled sina ise see lõuend. Teaduses on sinu probleem, küsimus või võrrand “lõuendiks”. Ettevõtluses samamoodi see probleem, valukoht, nišš või toode ja läbi nende ühiskond. Aga tegevuse aste on siin oluliselt suurem kui olemise - ehk sa ikkagi püüad mingit flow’d ja kanaldad mingit lahendust vastavalt nendele piirangutele ja promptidele ja oma keskkonnale (turule), mis sa siis oma ajju sisendanud oled aga see protsess ise on palju rohkem juhitud ja mingile tegevusele suunatud.

Ehk see kõik on mingi sünnitamine. Küsimus on lihtsalt selles kui palju “sina” selles protsessis osaled. Kas sa kanaldad, voolad, või sõidad. Ja kui palju mateeria sellega pihta saab. Mõju on ju kõigil - kunstil läbi sinu ja sinu tüki. Vaimsusel läbi sinu ja sinu “välja” kui sa transformeerud või arendad mingeid kvaliteete endas. Ettevõtluses ja teaduses ilmselgelt läbi sinu lahenduse/läbimurde/toote või teenuse.

Suures pildis ma arvan, et me otsimegi esiteks seda seisundit - flow’d ja “sõitu”, igaüks oma tegevuse ja valdkonna läbi, kas siis inimeste või asjadega töötades, käte või mõtte või sõnaga. Ja teiseks seda mõju ja muutust, mis annab tähendust meie elule - kuidas me maailma ja teist inimest puudutame. Kas me nihutame seda maailma paremuse poole või mitte. Ja need väljenduvad meie tunnetuses ja südames tähenduse, rahu ja rahuloluna. Ajataju muutuse ja ärevusena: parimad hetked on need kus ajataju kaob, halvimad need kus iga sekund närib meid. Ja siin on huvitav paradoks. Ühelt poolt me otsime ja ihkame rohkem kohalolu ja elusust. Teiselt poolt parimad mälestused on ju need kus me oleme niivõrd mingi tegevuse, olukorra või seltskonna sees et me kaotame või unustame “ennast” täielikult.

Ärevuse ja depressiooni koha pealt muide - mida rohkem seda “ennast” meie mõtetes ja tähelepanu all on seda õnnetumad on inimesed - psühholoogia teadustöö leidudest. Ehk isolatsioon on üks ebatervislikumaid asju meile psühhosomaatiliselt (life expecetancy kukub mingi poole võrra). Kogukonna, partneri ja sõprade olulisusest…

Loome teemaga jätkates - siin on üks mu visioone ja taipamisi: Kunstnikud on vaimupüüdjad. Või mustrimärkajad, nagu ka ettevõtjad ja teadlased. Mingi kestev nähtus, mis neid haarab ja painama jääb. Miski millele ei saa sõrme peale. Aga siis läbi nende lõuendi ja instrumendi (keha ja teadvuse) nad püüavad selle kinni, replikeerivad mingi nähtuse. Ja siin tuleb veel teine megahuvitav teema esile - kehastamine ja samastumine. Shamanic sensibility. Ehk läbi mingi asja kallal obsessimise me loome teatud flow seisundi, teadvuse muudetud seisundi, kus me pärast mingi nähtuse või probleemi või kogemuse kaardistamist me oma meeles, kujutluses või olemises suudame samastuda sellega ja läbi samastumise/empaatia saame mingi mõistmise, lahenduse või läbimurde. Nii suhtlevad šamaanid taimedega ja leiavad ravi haigustele või nende põhjustajad. Ehk iga loovprotsess on oma “enda” kaotamine või asendamine mingi “teisega”. Sõge ju ?

Ja teine mõte, mis mulle meeldib seoses maagia ja võlurlusega - loovtükid on loitsud (spell). Olgu see siis maal, meloodia või mingi loeng - nad kutsuvad esile mingi muutuse. Kas meeleolus, mõtlemises või käitumises. Teaduse või ettevõtluse puhul siis juba täitsa füüsilises maailmas. Vaimsuse ja kunsti puhul meis endis. Siin võiks veel minna energeetikasse, mis on OG instrument. Mida saab ükskõik millises valdkonnas ja lõuendil rakendada. Aga jätan selle juba järgmiseks korraks.

14/08/2025

Lapsikusest ja lapselikkusest 👼

Viimasel ajal last kasvatades ja nii palju head peegeldust saades olen veidi oma seisukohti revideerinud re nature vs. nurture. Arvasin varem et on kuskil sinna 50/50 või 40/60 kanti see tasakaal. Nüüd midagi muud..

Ehk et kui me kutsume teatud täiskasvanuid ja teatud käitumisi (reaktiivseid, emotsioneerivaid üldiselt) lapsikuteks, siis 2 pointi:

Esiteks jah lapsel on arengustaadiumid ja need lapsikud käitumised üldiselt vastavad seal 2-3 aastase põnni arengustaadiumile. Teiseks aga kui laps kasvab tervislikus (füüsiliselt ja emotsionaalselt) keskkonnas siis olulisemad arenguetapid on 7ndaks aastaks läbitud. Ja teraapiast teadagi fakt on see, et enamus "täiskasvanuid" ühiskonnas on kinni seal 2.-4. eluaasta juures.

Aga edasi mu mõttega - see "lapsikus" on lastega seotud ainult põnni vanuses või kui tema kodukeskkond on ühte või teist pidi normaalse arengu alla või kõrvale surunud. Suures pildis tundub et isegi see põnni reaktiivsus on ka otseselt seotud sellega kui hästi vanemad oskavad/suudavad ja on oma närvisüsteemiga oma last siis reguleerinud. Kuigi seal on ka mingid piirid loomulikult.

Long story short - mitte täiskasvanud ei ole lapsikud, vaid paljud lapsed on hoopis "adultishid" (vs. childish) - välja-arenemata otsmikusagaraga (prefrontal cortex) täiskasvanute ümber- ja mööda kujundatud või arengus pidurdatud.. Lapsemeelsus / innocence ja paindlikkus-kohanemisvõime-mängulisus on üldiselt kvaliteedid mida väga hinnatakse, igatsetakse ja proovitakse taastada hiljemas elus.